Eesti Vabadussõjas võidelnuid mälestatakse reedel kell 10.30 üle Eesti sajasekundilise vaikusega. Mälestuspäev on kuulutatud lipupäevaks.
Sel päeval möödub täpselt sada aastat tagasi alanud relvarahust Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel, millele järgnes Tartu rahulepingu sõlmimine 2. veebruaril 1920.
“Vabadussõjas võidelnute päeval kutsume kõiki saja sekundi jooksul mälestama ja mõttes tänama neid vapraid inimesi, kes pärast iseseisvuse väljakuulutamist olid valmis noort riiki relva toel kaitsma,“ ütles EV100 juhtrühma esimees Toomas Kiho. „Nende inimeste isiklik panus oli väga suur, et saaksime täna elada vabas ja iseseisvas Eesti Vabariigis.“
Vabadussõjas võidelnuid mälestatakse 3. jaanuaril kell 10.30 üle Eesti sada sekundit kestva vaikusega. „Samuti kõlavad Vabadussõjas võidelnute mälestuseks üle Eesti kirikukellad, veduriviled ja laevapasunad. Seejärel süüdatakse üle Eesti Vabadussõjaga seotud mälestuspaikades küünlad ja asetatakse pärjad,” sõnas Kiho.
3. jaanuaril kell 10.30 kaunistatakse kõik kaitseliidu Lääne maleva vastutusalas asuvad Vabadussõja mälestussambad mälestuspärjaga.
Läänemaa Vabadussõja mälestussammastele asetavad mälestuspärja kaitseliidu Lääne maleva, naiskodukaitse Lääne ringkonna, noorte kotkaste Lääne maleva ja kodutütarde Lääne ringkonna esindajad.
Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva tseremoonial, 3. jaanuaril kell 10.30, Haapsalus kõnelevad kaitseliidu Lääne maleva staabiülem mjr Jüri Bachman ja Haapsalu linnapea Urmas Sukles. Ühispärja „Läänemaa rahvalt“ asetavad KL Lääne maleva naiskodukaitsjad, noored kotkad ja kodutütred. Hingepalvuse peab EELK piiskop Tiit Salumäe.
Kaitseliidu Lääne maleva Hiiumaa malevkond tähistab relvarahu 100. aastapäeva Kärdla kiriku juures. Toimub kaitseliidu Hiiu malevkonna pidulik rivistus. Kell 10.30, hetkel, mil vaikisid relvad, kõlavad kõigi Hiiumaa kirikute kellad.
Relvarahu aastapäeva tähistatakse ka Lihulas. Üritusest võtavad osa kaitseliidu Lääne maleva Lihula üksikkompanii, naiskodukaitse Lõuna-Läänemaa ringkonna ning Läänemaa noorkotkaste ja kodutütarde liikmed.
Lääneranna vallavalitsuse poolt asetab Lihula Vabadussõja mälestussamba jalamile pärja vallavanem Mikk Pikkmets.
Vabadussõja mälestussambad Läänemaal
- Läänlaste Vabadussõja mälestussammas Haapsalus
- Kullamaa mälestussammas
- Nõva mälestussammas
- Vormsi mälestussammas
- Martna mälestussammas
- Lääne-Nigula mälestussammas
- Noarootsi mälestussammas
- Lihula mälestussammas
Vabadussõda
Vabadussõda algas 28. novembril 1918, mil Nõukogude Vene väed tungisid üle Narva jõe ning hõivasid 1919. aasta alguseks märkimisväärse osa Eestist. Loomisel olev Eesti armee, mida toetasid Soome ja mitme teise maa vabatahtlikud, suutis vastase rünnakud peatada ja tagasi tõrjuda. Alates 1919. aasta märtsist oli peaaegu kogu eestlaste asula taas Eesti Vabariigi kontrolli all. Ka edasistes ägedates lahingutes ei suutnud Punaarmee Eesti sõjaväe ja rahva vastupanu murda.
Relvad vaikisid 3. jaanuaril 1920 kell 10.30, mil jõustus Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel 31. detsembril 1919 sõlmitud vaherahu. Eesti kaotas sõjas üle 6000 inimese, neist pea 4000 otseses lahingutegevuses.
1920ndatel aastatel hakati igal aastal 3. jaanuaril, relvarahu kehtima hakkamise hetkel pidama vaikuseminutit, austamaks Vabadussõjas võidelnud eestlasi ja välismaalasi. Kolmkümmend aastat tagasi see tava taaselustati ja 3. jaanuaril 1990 kell 10.30 saatis Eesti Raadio eetrisse vastava märguande, üle isamaa helisesid taas kirikukellad. Sestsaadik on mälestushetke peetud igal aastal.
Heiki Magnus, nooremveebel, päeva koordinaator Läänemaal
