Pühade ajal kasvab perevägivalla juhtumite arv, mistõttu kutsuvad sotsiaalministeerium, politsei- ja piirivalveamet, sotsiaalkindlustusamet ning prokuratuur inimesi üles vägivalda märkama ja sellest teada andma.
Keskmiselt saab politsei päevas 30 perevägivalla väljakutset, kuid pühade ajal see mitmekordistub: näiteks möödunud aasta 25. detsembril oli väljakutseid 50 ja 2019. aasta 1. jaanuaril 117.
„Politsei võtab tõsiselt iga viidet perevägivallale ja teeb kõik endast oleneva, et vägivallatseja perekonna juurest eemale viia, et tagada kannatanu ohutus,“ rääkis Pärnu politseijaoskonna juht Üllar Kütt. Riigiprokurör Karin Talviste sõnul aitab vägivallatseja eemaldamine luua kannatanule vajalikku turvatunnet. „Samuti suurendab see kindlasti tema valmisolekut võtta vastu abi,“ ütles Talviste.
Ligi kolmandikul juhtudest näevad vägivalda pealt või on kannatanuks lapsed. „Peres, kus üks vanem on vägivallatseja ja teine ohver, on lapse olukord kaitsetu,“ ütles sotsiaalkindlustusameti lastekaitse osakonna põhja piirkonna juht Kaja Rattas. „Vägivalla pealtnägemine kahjustab last rängalt. Seda arvestades on kõrvalseisjate märkamine ja reageerimine määrava tähtsusega,“ lisas Rattas.
Ohvriabi kriisitelefoni juht Mari Tikerpuu julgustab kõiki kannatanuid ja lähedasi helistama kriisitelefonile, et pidada nõu ja mõista võimalikke ohte vägivaldses paarisuhtes. „Professionaalne tugi on kannatanutele ööpäevaringselt tagatud. Perevägivald on tavaliselt korduv ja järjest süvenev kuritegu, millest on võimalik välja tulla,“ sõnas Tikerpuu.
Abi saamiseks võib pöörduda ka otse oma piirkonna ohvriabitöötaja poole. Ohvriabitöötajad asuvad enamasti politseiga samas majas ning pakuvad kannatanule emotsionaalset tuge ja jagavad informatsiooni abi saamise võimaluste kohta. Ohvriabisse saab pöörduda anonüümselt.
Abivajajatele pakuvad abi ka naiste tugikeskused, mille eesmärk on pakkuda naistevastase vägivalla ohvritele võimalikult mitmekülgset abi vägivallast väljumiseks.
Statistikat:
- aastal on politseile perevägivallast teada antud ligi 16 000 korral ja neist umbes kolmandiku puhul alustati kriminaalmenetlus.
- aastal on politseil keskmisest rohkem perevägivalla väljakutseid olnud mais, juunis ja juulis.
- aastal olid perevägivalla kannatanutest 40% ja toimepanijaist 65% nähtavas alko- või narkojoobes.
- Viimasel viiel aastal hukkus perevägivalla kuritegude tõttu 45 inimest. Elu kaotas 25 naist ja 20 meest.
- Enamik rasketest perevägivalla kuritegudest pandi toime eluruumides.
Mida teha vägivalda märgates?
- Kui satud ise hätta või kuuled naabrite juurest sõimu, appihüüdeid, näed vägivalla kasutamist, helista hädaabinumbril 112.
- Ise pole mõistlik tüli lahendama asuda – vägivalletseja võib rünnata ka kõrvalist isikut.
- Julgusta otsima abi ja pöörduma politseisse, ohvriabisse, naiste tugikeskusesse või arsti poole, et fikseerida füüsilise vägivalla tagajärjed.
- Ohvriabi kriisitelefon on 116 006. Ohvriabi ja naiste tugikeskuste kontaktid leiad palunabi.ee.
- Kui näed hädasolevat last, helista lasteabitelefonile 116 111 või kirjuta lasteabi.ee.
- On oluline, et lapsed teaksid: murest, millest mingil põhjusel ei saa rääkida oma vanemaga, võib rääkida näiteks perearsti, klassijuhataja, mõne sugulase, politseinikuga.
