Haapsalu Tagalahe halvast seisundist on räägitud aastakümneid. Uuringud tõdevad, et Tagalaht on ainus väga halvas seisus rannikuveekogu Eestis ja teadlastel ei ole retsepti, kuidas seda Läänemere veepuhtuse normidega vastavusse viia.
Pinnaveekogude ja Läänemere, sh Haapsalu Tagalahe eutrofeerumist põhjustavad liigne lämmastik ja fosfor vees. Tagalahe häda on selles, et meri on väga madal ning veevahetuseta, mistõttu jõgedest ja linnast tulev reostus jääb sinna püsima, muutes lahevee muu merega võrreldes viletsaks.
Tänane Lääne Elu kirjutab ligikaudu kaheksast tonnist lämmastikust, mis satub aastas Tagalahte Haapsalu veepuhastusjaamast. Jaam ise vastab ametlikele normidele ja nende järgi otsustades töötab korralikult. Häda on selles, et lämmastiku peaks eemaldama reoveest bakter, kes ei tegutse korralikult, kui vee temperatuur on alla 12 kraadi. Jaam isegi justnagu ei riku heitveele kehtestatud norme, sest vee erikasutusloaga antud erisuse järgi võibki külmal ajal lämmastikku vees rohkem olla, sest seda lihtsalt ei saa olemasoleva tehnoloogiaga eemaldada. Ametnike sõnul ongi kõik hästi – juriidiliselt on kõik korras. Jaam puhastab, veeproove võetakse ja kontrollitakse ning tõdetakse: jah, on küll üle normi, aga see on arusaadav, sest vesi oli külm. See, et liigne lämmastik pool aastat päev-päevalt Haapsalu lahte voolab, ei huvita kedagi.
See on lubamatu. Puhastusjaama heitvesi ei ole küll kõige suurem reostusallikas, aga niigi halvas seisus oleva lahe puhul on iga gramm liiast. Kui heitvesi vastaks 12 kuud aastas normile, jõuaks lahte aastas 800 kg vähem lämmastikku. Nii et kuigi seaduse järgi on kõik korras, tuleb midagi ette võtta. Kevadine uuring andis soovitused: niita roogu ja viia reovee väljalaskekoht Eeslahte. Aeg on tegutseda.
kilplaslikud ideed on meie väikese murumätta otsas prevalveerinud sajandeid, prevalveerivad täna ja prevalveerivad järgmised 1000 aastat: selle asemel, et õnnetule bakterile sooja pakkuda (sh näiteks bakteri enda elutegevuse tõttu eralduvaid biogaase kütteks põletades), selle asemel rajame mastaapse sitatoru Rohuküla süvalasku, kus siis see sitt saaks läänekaare tuultega rõõmsalt vahutades jälle Haapsalu lahte tagasi voolata.
Linnakanalisatsiooni reovee juhtimise lõpetamine Tagalahe oli juba ette nähtud eelmise sajandi viimase veerandil, nagu nägi ette linna veevarustuse ja kanalisatsiooni generaalplaan. Reovesi oli ettenähtud suunata survetorustikuga piki Rohuküla maanteed Rohuküla süvalasku.