Haridus- ja teadusministeeriumi koolivõrgu osakonna juhataja Raivo Trummal selgitab ministeeriumi seisukohti Viigi kooli pidamise, võimaliku kolimise ja kohalikule omavalitsusele üleandmise asjus ning kommenteerib Viigi kooli lapsevanema Ülla Parase avalikku kirja haridusminister Mailis Repsile.
„Haapsalu Viigi kool on väga tubli kool, kus tehakse südamega väga tänuväärset tööd. Koolis töötavad professionaalsed õpetajad ja suurepärased spetsialistid.
Kuigi koolikeskkonna parendamisesse on aja jooksul panustatud, ei vasta see mitmes aspektis erivajadusetega õpilaste ja tänapäevase kooli vajadustele ning mitmekorruseline hoone pole kõige sobilikum liikumispuudega õpilastele.
Kuigi esmapilgul tundub kooli tänane taristu olevat heas seisukorras, ei saa hoone haldamisega lähemalt tegelevad inimesed seda kahjuks kinnitada. Suurem osa kompleksist ei ole ajalooline arhitektuurses mõttes ja kannab endaga kaasas ehitusaastatele iseloomulikke puudusi, kus lastele vajalike muutuste tegemine on võimatu või ebamõistlik.
Sellises olukorras ei ole paraku seina värvimisest kasu, vaid tuleb investeerida targalt ja viisil, et sellest sünniks laste jaoks oluline kasu.
Iga tegu saab alguse ideest ja praegu on laual mitmed erinevad ideed, mida tuleb alles analüüsida ja arutada läbi kõikide variantide plussid ja miinused. Kindel on see, et koolikeskkond ei vasta tänapäevase kooli ootustele. Ideede korje saigi alguse seetõttu, et koolipere ja kooli pidaja näevad, et koolikeskkond vajab parendamist.
Kindlasti on iga kavandatava muudatuse keskmes õpilane ja seetõttu ei ole kuidagi kohane väita, et raha ja ruutmeetrid kaaluvad laste vajadused üles ning riik suhtub ükskõikselt õpilastesse, vanematesse ja kooli töötajatesse.
Lapsevanema pöördumises on vihjatud võimalusele, et riik soovib kinnistut müüa ja sellest võiks kujuneda riigile tulus ettevõtmine. Riigi esmane eesmärk ei ole tulu teenimine, vaid vajalike teenuste osutamine.
Riigi jaoks on esmatähtis küsimus, mil viisil on tulevikus korraldatud laste õpe ehk kooli edasine käekäik. Lapsekeskne lähenemine ja laste huvidest lähtuv koolitaristu arendamine on prioriteet. Alles siis tuleb küsimus, millisel aadressil asuvates ruumides seda tehakse.
Tõesti, tänane kooli asukoht on hea. Haapsalu neuroloogilise rehabilitatsioonikeskuse lähedus võimaldab lastele pakkuda suurepärast taastusravi ja muid protseduure, samuti korraldab kool seal haiglaõpet. Väga hea asupaik võimaldab lastel liikuda harjumuspärastel radadel ja kasutada uusi loodud võimalusi. Omaette väärtus on kooli ajalooline taust ja traditsioonid.
Tõsi on kahjuks see, et hoonekompleksi heast asukohast sõltumata vajab see laste vajaduste rahuldamiseks ja töötajatele motiveeriva keskkonna tagamiseks olulist investeeringut.
Kõiki muudatusi kaalutakse, pidades silmas laste huve, ja arutatakse läbi vanemate, koolipere ja kohaliku kogukonnaga.
Riik eelistab alati lahendusi, kus maksimaalselt kasutatakse ära praegust õppekeskkonda ja senitehtut. Muutused peavad kooli paremaks muutma, mitte nõrgendama.”
Absoluutselt nõus viimase lõiguga: “Riik eelistab alati lahendusi, kus maksimaalselt kasutatakse ära praegust õppekeskkonda ja senitehtut. Muutused peavad kooli paremaks muutma, mitte nõrgendama.”
Lisaks võiks Haapsalu Viigi kooli näha kui 59 aastat tegutsenud eriõppeasutust kui unikaalset kompetentsikeskust.
Mis puutub RKAS hinnangusse, et kooli hoonestus on ajalooline ja muudatuste tegemine on võimatu või ebamõistlikult kallis, siis see ei ole tõene. Üle poole hoonestusest ei ole ajalooline ja ajalooline hoonestus on suuresti juba niigi ümber ehitatud.
Kui küsisin tuttavalt ametnikult, kas Haapsalu juubelitammega piirneva platsi täisehitamine Wiedemanni võimla vol’2-ga ei riku mitte sedasama romantilist miljööd, mida terviseparandajad Haapsalus boonusena naudivad, arvas ta, et rehabilitatsioonikeskuse laiendamine on siiski tähtsam. Ma ei vaielnud vastu. Kuid tõmmates paraleele Viigi kooli Kastani tänavale kolimisega tundub nüüd loogiline, et ka rehabilitatsioonikeskuse võiks vabalt ‘metsa’ kolida, näiteks Kiltsi tee äärde end. naftabaasi krundile. Mets, meri ja Fra Mare on ju lähedal! Saaks kah ehitada ühekorruselise hoone, mille laiendamist ei piira Tšaikovski pink ega kitsas vanalinn. Kuid miskipärast arvan, et see idee otsustajatelt-suunajatelt mõistmist ei leiaks. Mõelge, miks?
Kas hoone haldamisega lähemalt tegelevad inimesed võiksid loetleda neid puudusi, kus lastele vajalike muutuste tegemine on võimatu või ebamõistlik? Lääne Elu ajakirjanikud võiksid ministeeriumi ametniku ümmargust vastust veidi konkretiseerida. Tänan ette!
Investeeringuid tuleb teha ju igal juhul! Ka uue hoone ehitamine Kastani elurajooni on investeering! Seetõttu ongi vaja üle vaadata plussid ja miinused (ja seda mitte mõne kinnisvaraärika seisukohast vaadates, kes praegust vanalinna krunti nillib!). Plussid jätkamaks kooli praeguses hoones: Hea asukoht laste jaoks – vahetus läheduses rehabilitatsioonikeskus, invapark, ilma autoliikluseta jalutamisvõimalus; Liigse majaosa saaks välja rentida hosteli jaoks (seesama, mille ehitust plaanitakse rehabilitatsioonikeskuse kõrvale; Miinused Kastani elurajooni koolihoone ehitamisel: Ehituseks võetakse maha kena parkmets; Liikumispuudega lastel väga pikk maa minna rehabilitatsioonikeskusesse protseduuridele, jalutama, invaparki. Mul pole Viigi kooliga midagi pistmist, ei tunne ka ühtki seal käiva lapse vanemat, aga lihtsalt… Loe rohkem »
Aga miinused praeguses kohas ja plussid kastanis? Need välja toomata jäetud ju.
Ja neid kindlasti ka on.
No kindlasti on plusse! Lihtsalt me ei tea, kes kellele soodsa kinnistu mehelepaneku eest heameelt pakub.