Kredex teatas neljapäeval ASile Haapsalu Linnamajandus otsusest toetada üürimaja ehitust 915 078 euroga, mis on pool maja eeldatavast maksumusest. Paraku käib esialgu paberile pandud maja ehitus linnaettevõttele üle jõu.
„See on väga hea uudis – saime projektitaotlusele positiivse vastuse,” oli Haapsalu aselinnapea ja Haapsalu Linnamajanduse nõukogu esimees Peeter Vikman rahul.
Konkreetne 20 korteriga üürimaja on üks kahest, mille ehituse Haapsalu linn Niine tänavale planeerinud on. See on mõeldud vähekindlustatud inimestele ja praegused amortiseerunud sotsiaalkorterid plaanib linn maha müüa. Paraku on veel lahendamata maaküsimus, sest kinnistu, millele kõnealune maja kerkima peaks, kuulub riigile.
„Me oleme maa ostuks ettepaneku teinud ja eelarvestrateegias on selleks ka raha ette nähtud, aga valitsus ei ole otsust veel teinud, et Haapsalu linn selle endale võiks saada,” selgitas Vikman.
Liiga kallis
Maja eeldatav maksumus on eelprojekti järgi 1,9 mln eurot. Põhiprojekti ja ehitushanget ei hakata aga enne tegema, kui maaküsimus on lahendatud. Põhiprojekt ja ehitushange näitavad, milliseks kujuneb maja tegelik hind.
„Meie praeguste arvutuste järgi ei saaks Haapsalu Linnamajandus kohe praegu nii kallist maja siiski ehitada,” nentis Vikman.
Poole summast peab vastavalt varem tehtud kokkulepetele maja ehitusse investeerima Haapsalu Linnamajandus ise. Vikmani sõnul on selleks arvestatud mingis osas oma raha, suurema osa katteks tuleks võtta laenu.
Nüüd selgus aga, et ettevõtte varem koostatud äriplaan üürimaja majandamisel nii suurt summat välja ei kanna. „Mõte on olnud algusest peale see, et Haapsalu Linnamajandus peab üürimaja ehitamise ja majandamisega ise hakkama saama ning linnavalitsus sellesse projekti raha ei pane,” selgitas Vikman.
„Jah, meie soov on selline, et linna eelarvest lisaraha üürimaja ehitusse ei panda,” kinnitas Haapsalu linnapea Urmas Sukles.
Pangast laenu saamiseks peab Haapsalu Linnamajandusel olema ette näidata vettpidav äriplaan, mis on Haapsalu üürituru hindu arvestades osutunud keeruliseks.
„Haapsalus on üürikorteri keskmine hind 5,5 eurot ruutmeetri kohta. 30 ruutmeetri suuruse korteri kuuüüriks teeb see umbes 165 eurot. Üürimaja majandamisest peab kogunema nii suur kasum, et ettevõte suudaks laenu igakuised tagasimakseid teha. Praegu paberile pandud maja on natuke liiga kallis selleks, et see Haapsalus võimalik oleks,” selgitas Vikman.
Küll läheks selline äriplaan läbi Tallinnas, Harjumaal ja Tartus, kus üürihinnad on kõrgemad. Küsimusele, kas see tähendab, et riiklike üürimajade programm on ebaõnnestunud, vastas Vikman siiski eitavalt.
„Me peame mõtlema, kuidas me saaksime maja hinda alla tuua,” ütles Vikman.
Ülesanne ei ole lihtsate killast, sest kokkuhoiu kohti ei ole palju – hoonele kehtivad ranged kvaliteedinõuded alates A-energiaklassist.
„Eks me istume lähiajal maha ja hakkame lahendust otsima, kuidas tuunida projekti nii, et see meie eelarvesse ära mahuks,” ütles Vikman.
Liiga edev
Haapsalu Linnamajanduse juht Marvel Alp ütles, et eelprojekti järgi ei saa tõesti üürimaja tegema hakata. „Ilmselgelt peab mõtlema, kas see maja peaks olema nii uhke kui eelprojektis. Sellise üldkasutatava hoone ehitamisel peaks kasutama väga lihtsalt hooldatavaid ja mitte nii edevaid lahendusi,” märkis Alp. Kuigi eelprojekti joonistatud maja oleks väga ilus vaadata, tuleks põhiprojekti tegema hakates tema sõnul lähtuda madalatest majandamiskuludest.
Linnamäele kerkib samuti üürimaja
Lääne-Nigula vallavalitsus koos ettevõtja Koit Uusiga ehitab Linnamäele 12 korteriga üürimaja.
Projekti kogumaksumus on ligi 1,4 miljonit eurot, sellest toetus 50 protsenti ehk 678 300 eurot.
Allikas: Lääne Elu
Tore kuulda,et vähemalt hr. Marvelil on mõistus kodus ja igat paberit ta pimesi alla ei kirjuta. Aga üürimaja (ja suurt) võib linnal varsti vaja küll. Kui eemalt vaadata, kui kummis on Niine 16 ja kuidas maja seinetes praod on, siis mina seal küll elada ei julgeks. Vanemad inimesed mäletavad,et selle maja kooshoidmiseks on nende seintesse pandud karprauad tõmmitsatega. Ja keegi ei tea, millal neist mõni läbi roostetab.
valmistume “vähekindlustatud ja õnnetute” pagulasperede vastuvõtuks