Eile tähistas Haeska küla esmamainimise 740. aastapäeva.
Selle puhul peeti üks külapidu. „Et päev kenasti algaks, siis traditsiooniliselt toimub lipu heiskamine,“ ütles Haeska külavanem Ants Ale.
Lipu heiskasid Haeska kõige vanem elanik Maimu Nebokat ja põline Haeska mees Heino.
Omapoolsed tänusõnad ütles Haapsalu volikogu aseesimees Ülo Kalm, kes kinkis külale kümme väikest tamme. „Haeska on on olnud läbi aastasadade usaldusväärne partner. Kui juba Lääne-Saare piiskop arvas, et te olete väärilised, kellega koostööd teha, olete tegijad,“ ütles ta.
Haeska ajaloost ja samateemalisest Haeska raamatust „Haeska sõnas ja pildis“ tegi kokkuvõtte Haeska elanik Saima Madrus. „20 aastat tagasi polnud Haeska külas midagi,“ ütles Madrus.
Tol ajal ei teatud Madruse sõnul küla ajaloost veel eriti midagi ja see oli ääreala, mis õigupoolest ei kuulunud kuhugi. Veel 1939. Aastal kuulus küla Martna kihelkonna alla, kuid siis liideti Ridala kihelkonnaga. Alles 2005. aastal leidis Madrus, et aastal 1278 on mainitud toonast Aeska küla. H-täht tekkis küla nime ette hiljem.
Nii tähistasid külaelanikud kümne aasta eest esmakordselt ümmargust sünnipäeva. Selle puhul ilmus esimene külaraamat „Põline Haeska“, mis rääkis taludest, viie aasta eest ilmus samanimeline teine raamat, mis rääkis kooli ajaloost ja külaseltsi tegemistest.
Kui Madrus oli ajaloo tunni ära pidanud, jagas ta igale talule uue raamatu ja pastapliiatsi.
Edasi läks päev lõbusamalt – tehti küla ühispilt, kus olid äramärgitud ka kõik talunimed, pandi oma teadmised proovile viktoriinis ja fotojahis. Õhtu lõpetas See teatri etendus „Kiusatused“ ja simman.
Malle-Liisa Raigla fotod
