Silt: Ants Ale
Suurpõleng hävitas Matsalu rahvuspargis hektareid roogu
[caption id="attachment_473595" align="alignnone" width="1920"] Ants Ale foto[/caption]
Arvatavalt põhuhunniku põletamisest reede õhtul Matsalu rahvuspargis lahvatanud roopõleng levis 40–50 hektari suurusele alale ja hävitas sadu linnupesi.
Reede õhtul süttis Matsalu rahvuspargis Haeska külast idas roog ja põleng levis mitmekümnele hektarile. Häirekeskus sai tulekahjuteate kell 18.06. Kuna must suitsusammas paistis kaugele, oli häirekeskusse helistajaid Lääne päästepiirkonna pressiesindaja Merilin Aaslaiu sõnul rohkesti.
Haeska elanik Ants Ale ütles Lääne Elule, et märkas tulekahju kella 18 paiku. Tund hiljem oli tuli levinud juba Haeska küla äärealadele. „Mitmesaja meetri pikkuselt lööb kolme-neljameetrise leekiderinde üles,” kirjeldas ta.
Ale sõnul jälgisid Haeska elanikud murelikult tuld küla poole suunavat tuult. „Meil siin ju rookatusega majad ja põlevad rootutid võivad lennata kaugele,” ütles ta. Tuul aga muutis suunda.
Kogu elu Haeskas Tuulingu talus elanud Ale sõnul ta nii suur põlengut ei mäleta.
Tuulingu talu õuel asub RMK rändekaamera, mida haldab zooloog ja loodusfotograaf Tiit Hunt. Ale telefonikõne peale suunas Hunt kaamera mõne kilomeetri kaugusel l
Matsalus põleb roog (täiendatud kell 22.06)
[caption id="attachment_473320" align="alignnone" width="1920"] Roopõleng Matsalus. Foto Ants Ale[/caption]
Reede õhtul puhkes roopõleng Haeska külast ida pool.
Haeska elanik Ants Ale ütles Lääne Elule, et märkas tulekahjut enne kella kuut.
„Praeguseks on tuli jõudnud peaaegu Haeska küla aladele,“ ütles ta natuke v
Maal elamise päeval saab uudistada kümneid paiku
[caption id="attachment_457110" align="alignnone" width="1920"]
Läänemaal on Maal Elamise päeval kõige enam osavõtjaid Lääne-Nigulas. Foto: Andra Kirna[/caption]
Laupäeval peetaval maal elamise päeval saab Läänemaal ja Lääneranna vallas külastada ligi 30 talu, seltsimaja, ettevõtet või muud maapiirkonnas tegutsevat asutust.
Kõige enam on päevast osavõtjaid Lääne-Nigula vallas, kus külalisi ootab 17 kohta. Linnamäe teeristis asuva turuplatsi juures avatakse laupäeval kell 11 Eestimaa aasta küla tii
Läänemaal on Maal Elamise päeval kõige enam osavõtjaid Lääne-Nigulas. Foto: Andra Kirna[/caption]
Laupäeval peetaval maal elamise päeval saab Läänemaal ja Lääneranna vallas külastada ligi 30 talu, seltsimaja, ettevõtet või muud maapiirkonnas tegutsevat asutust.
Kõige enam on päevast osavõtjaid Lääne-Nigula vallas, kus külalisi ootab 17 kohta. Linnamäe teeristis asuva turuplatsi juures avatakse laupäeval kell 11 Eestimaa aasta küla tii
Põdrad uitasid Haeska lähedal meres
[caption id="attachment_456718" align="alignnone" width="1575"]
Põdrad vees. Foto Ants Ale[/caption]
Haeskas asuva Tuulingu puhkemaja peremees Ants Ale filmis, kuidas kaks põtra uitasid umbes saja meetri kaugusel maja terrassist Matsalu lahe vees, ja postitas selle sotsiaalmeediasse. Ale sõnul on ta oma kodu lähedal meres põtru näinud korduvalt. Lisaks märkab Ale märganud mere ääres teisigi neljajalgseid.
„Siin on neil tihe liiklus. Kuna
Põdrad vees. Foto Ants Ale[/caption]
Haeskas asuva Tuulingu puhkemaja peremees Ants Ale filmis, kuidas kaks põtra uitasid umbes saja meetri kaugusel maja terrassist Matsalu lahe vees, ja postitas selle sotsiaalmeediasse. Ale sõnul on ta oma kodu lähedal meres põtru näinud korduvalt. Lisaks märkab Ale märganud mere ääres teisigi neljajalgseid.
„Siin on neil tihe liiklus. Kuna 
Haeskas tuleb viies linnumess
[caption id="attachment_396661" align="alignnone" width="1920"] Linnumess Haeskas. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Viiendat korda kutsub Haeska Tuulingu talu peremees Ants Ale huvilisi enda juurde, et pidada maha linnuralli ja -mess. „Linnuhuvilised tulevad kokku, teeme linnurallit ja vaatlusoptika pakkujad on ka kohal,” ütles Ale.
Linnumess Haeskas. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Viiendat korda kutsub Haeska Tuulingu talu peremees Ants Ale huvilisi enda juurde, et pidada maha linnuralli ja -mess. „Linnuhuvilised tulevad kokku, teeme linnurallit ja vaatlusoptika pakkujad on ka kohal,” ütles Ale. 
8
Läänemaal saab laenata suuski, uiske, tõukekelke ja lumetuube
[caption id="attachment_417541" align="alignnone" width="1920"] Palivere turismi- ja tervisespordikeskuse juhi Mati Kallemetsa sõnul jääb keskuse 14 lumerõngast soovijatele väheks. Foto Malle-Liisa Raigla[/caption]
Talverõõmude – suusatamise, uisutamise, tuubitamise ja tõukekelgutamise – nautimiseks ei pea vahendeid ise omama, vaid neid saab mitmelt poolt ka laenuks võtta.
Palivere turismi- ja spordikeskuses saab lumerõngaid ehk rahvakeeles tuube ja suuski laenata viieeurose tunnihinnaga. „Superodav, mujal on 10 eurot. Me pole hinda tõstnud, sest Läänemaa inimene on hinnatundlik,” ütles keskuse juht Mati Kallemets.
Palivere turismi- ja tervisespordikeskuse juhi Mati Kallemetsa sõnul jääb keskuse 14 lumerõngast soovijatele väheks. Foto Malle-Liisa Raigla[/caption]
Talverõõmude – suusatamise, uisutamise, tuubitamise ja tõukekelgutamise – nautimiseks ei pea vahendeid ise omama, vaid neid saab mitmelt poolt ka laenuks võtta.
Palivere turismi- ja spordikeskuses saab lumerõngaid ehk rahvakeeles tuube ja suuski laenata viieeurose tunnihinnaga. „Superodav, mujal on 10 eurot. Me pole hinda tõstnud, sest Läänemaa inimene on hinnatundlik,” ütles keskuse juht Mati Kallemets. 
Galerii: linnuvaatlejad said Haeskas näha saja-aastast luike
[gallery ids="396641,396643,396645,396647,396649,396651,396653,396655,396657,396659,396661,396663,396665,396667,396669,396671,396673,396675"]
Malle-Liisa Raigla fotod
Pühapäeval toimus Haeskas Tuulingu puhkemaja hoovil taas linnumess, kus sai tutvuda linnuvaatlus- ja fototehnikaga.
„Saja-aastast luike oled näinud?” küsis puhkemaja peremees Ants Ale. Tehnika proovimiseks oli Ale pannud välja sajand tagasi kasutusel olnud luigekujutise, kelle kaela ümber olevat numbrit tuli pikksilmaga vaadata.
Vahtramahl on kevadekuulutaja
[caption id="attachment_391208" align="alignnone" width="2000"] Ligi paarisaja aasta vanune hiiglasuur vaher annab headel päevadel Lauri Lilleoksale mahla 30 liitrit ja enamgi. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Aeg on vahtral kraanid lahti keerata ja selle hea mahlaga oma tervist turgutada.
Vahtramahl hakkab jooksma siis, kui mõnda aega on olnud külmad ööd, aga päeval plusskraadid ja kevade lõhna on juba tunda. Nii, nagu see oli veebruari esimeses pooles. Uuesti maha sadanud lumi ja peale pressinud külm keeras kraanid taas kinni.
Vahtramahlaaeg on tänavu saabunud juba mitmel korral. Esimene võimalus oli selleks juba detsembris, kui tuli esimene suur sula.
Ligi paarisaja aasta vanune hiiglasuur vaher annab headel päevadel Lauri Lilleoksale mahla 30 liitrit ja enamgi. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Aeg on vahtral kraanid lahti keerata ja selle hea mahlaga oma tervist turgutada.
Vahtramahl hakkab jooksma siis, kui mõnda aega on olnud külmad ööd, aga päeval plusskraadid ja kevade lõhna on juba tunda. Nii, nagu see oli veebruari esimeses pooles. Uuesti maha sadanud lumi ja peale pressinud külm keeras kraanid taas kinni.
Vahtramahlaaeg on tänavu saabunud juba mitmel korral. Esimene võimalus oli selleks juba detsembris, kui tuli esimene suur sula. 
Kes Läänemaal külas käib ja mida ta siin teeb, ei tea keegi
[caption id="attachment_386957" align="alignnone" width="2000"] Linnuhuvilisi jätkub Haeskasse sügisel oktoobrikuuni välja ja see omakorda pikendab Läänemaa turismihooaega. Foto: Arhiiv[/caption]
Seda, palju käib Haapsalus ja Läänemaa külalisi, ei tea tegelikult keegi, kuigi puudust tunnevad sellest infost nii sündmuste korraldajad, loodusturismiarendajad kui ka turismiturundajad.
„Statistika, mida igapäevaselt kasutame, on pärit statistikaameti andmebaasidest,“ ütles SA Läänemaa turismijuht Mirje Tammaru.
Statistikaametiga peavad oma andmeid jagama hotelli- ja hostelipidajad, kes on oma tegevusala määratlenud majutuse pakkumisena. „Nemad on kohustatud teada andma, kust riigist ja kui palju külalisi on tulnud ning kui kauaks nad on jäänud. Küsitakse ka reisi peamist eesmärki,“ ütles Tammaru.
Linnuhuvilisi jätkub Haeskasse sügisel oktoobrikuuni välja ja see omakorda pikendab Läänemaa turismihooaega. Foto: Arhiiv[/caption]
Seda, palju käib Haapsalus ja Läänemaa külalisi, ei tea tegelikult keegi, kuigi puudust tunnevad sellest infost nii sündmuste korraldajad, loodusturismiarendajad kui ka turismiturundajad.
„Statistika, mida igapäevaselt kasutame, on pärit statistikaameti andmebaasidest,“ ütles SA Läänemaa turismijuht Mirje Tammaru.
Statistikaametiga peavad oma andmeid jagama hotelli- ja hostelipidajad, kes on oma tegevusala määratlenud majutuse pakkumisena. „Nemad on kohustatud teada andma, kust riigist ja kui palju külalisi on tulnud ning kui kauaks nad on jäänud. Küsitakse ka reisi peamist eesmärki,“ ütles Tammaru.