Vahtramahl on kevadekuulutaja

Aeg on vahtral kraanid lahti keerata ja selle hea mahlaga oma tervist turgutada.

Vahtramahl hakkab jooksma siis, kui mõnda aega on olnud külmad ööd, aga päeval plusskraadid ja kevade lõhna on juba tunda. Nii, nagu see oli veebruari esimeses pooles. Uuesti maha sadanud lumi ja peale pressinud külm keeras kraanid taas kinni.

Vahtramahlaaeg on tänavu saabunud juba mitmel korral. Esimene võimalus oli selleks juba detsembris, kui tuli esimene suur sula.

„Detsembris oli ju kõva külm ja seejärel nädal-poolteist sula – siis oleks ta juba tulnud nagu sirin,” ütles Panga küla mees Peep Binsol. Tema ise nii ruttu jaole ei saanud. „See oli jaanuari kümnenda paiku või varemgi,” meenutas Binsol, millal ta oma vahtrast mahla laskma hakkas.

„Vahtral tuleb mahl kõige paremini siis, kui öösel on külm ja päeval on sula, siis pumpab nagu üles. Peale külma tuleb hästi magus mahl,” lausus Binsol 16. veebruaril, enne viimase lume tulekut.

Toona jooksid vahtrad juba pahinal. „Kui on plussis, siis jookseb, kui teeb külma, siis on vaikus,” nentis ka Vedra küla mees Lauri Lilleoks. „See on selline harjumus. Tead, et veebruar hakkab kätte tulema, õige aeg on minna proovima.” Tänavu puuris Lilleoks augu vahtrapuusse oma sünnipäeval, 14. veebruaril. „Siis oli hirmus soe ilm, päike paistis, täpselt õige päev oligi,” nentis Lilleoks.

Lilleoks on vahtramahlaga tõsisemalt tegelenud viimastel aastatel. Lapsepõlves sai ka mahla lastud, aga vahepeal harrastus seiskus. „Mul tuli see vaimustus viis-kuus aastat tagasi uuesti peale,” lausus Lilleoks. „Mõtlesin, et mul on hoov vahtraid täis, et miks ma käin sõbra juures seda joomas.”

Hiigelsuures, ligi meetrise läbimõõduga vahtras on Lilleoksal mahl jooksmas kahte kanistrisse. „Olen ahneks läinud, aga siit tuleb mingi 30 liitrit [päevas] ära küll,” nentis Lilleoks.

Kui vana vaher olla võiks, seda käis Lilleoks oma emalt uurimas. Ema Aili täpset aastaarvu öelda ei osanud. „Aga nii palju ta mäletab, et minu vanavanaema tuli siia Kangru talu maadele 1920ndate algul. Siis oli see vaher juba suur puu,” vahendas Lilleoks ema käest kuuldut. Sellest saab järeldada, et võimsal vahtral on vanust vähemalt 120–160 aastat. „Ja sellest puust tuleb hoopis magusam mahl kui osade puude seest,” ütles Lilleoks.

Puude kaupa ongi Lilleoksa sõnul mahla maitse erinev. „On, kusjuures. Ma ei tea, kas see sõltub maapinnast või millest iganes,” arutles Lilleoks, kallas kanistrist mahla kannu ja võttis suure sõõmu. Suur kollane labrador Bruno jälgis peremeest laisal pilgul, kuid mahla jooma ei tükkinud.

„Ma olen talvel siia suured vallid lund lükanud, see annab kevadel puu juurestikule rohkem vett,” kirjeldas Lilleoks.

Kui kaua vaher mahla annab, sõltub Lilleoksa sõnul aastast. „Kui veebruaris lahti läheb, siis mais saab juba läbi. Aga kui tuleb palju vihma, hakkab mahla uuesti tulema,” ütles Lilleoks.

Mahla võtab Lilleoks esiisade kombel, kuid nüüdisaegsel moel. „Vanasti ikka tehti [auk] käsioherdiga, aga mina panin puuri akutrelli otsa,” selgitas Lilleoks. „Ja kasutan plasttorusid.”

Vahtramahl toatemperatuuril kaua ei seisa, läheb päris kiiresti käärima. „Kui jahedas hoiad, siis neli-viis päeva seisab kindlalt. Aga ühel hetkel läheb hägusaks, juua kõlbab küll, aga kaubanduslik välimus on kehv,” nentis Lilleoks.

Vanasti maainimesed kääritasid vahtramahla, panid keldrisse ja suvel, heinaajal, oli seda kosutav juua. Kellel õlleankur olemas, saab ka siidrit teha. „Täpselt! Mina olen nooruspõlves proovinud sellist šampust teha, aga ta ikkagi ei ole hea, õunašampus on parem ikka,” tõdes Lilleoks.

Kui kanistrid on täis voolanud, villib Lilleoks need viieliitristesse plastpudelitesse. „Mul on teatud inimesed, kes küsivad kevaditi, olen neile viinud,” lausus Lilleoks. Ta on vahetevahel mahla ka Facebookis pakkunud, aga poes ta ei müü. „Läänemaa OTTi poes Ale Ants pakub, ta pakendab ja teeb kaubandusliku välimuse. Mina nii tõsiselt ei mõtle,” nentis Lilleoks.

Vahtramahla imejõudu peab Lilleoksa sõnu uskuma. „Osad kiidavad teda,” nentis Lilleoks. „Aga mina ei tea, mis seitsme väe ravijõud tal on. Aga eks pead sellesse uskuma.”

„Kui sul on ikka kuskil vahtrapuu, soovitan julgelt kohe,” lausus Lilleoks hüvasti jättes. Ja andis hüva nõu, et vahtramahla saab hästi säilitada, kui sügavkülmutada limonaadipudelites. Hea jaanipäeva palavusega juua. „Või peale raskeid pühi tervist turgutada,” muheles Lilleoks. Labrador Bruno seisis truult peremehe kõrval ja lehvitas laisalt sabaga.

Peep Binsol on Panga külas vahtramahlaga tõsisemalt tegelenud viimased kümme aastat. „Lapsepõlves elasime Ristil, seal oli suur vaher maja taga. Isa vahel puuris, aga vahel sai lihtsalt oks ära murtud ja pudel otsa pandud, saab ka mahla kätte,” meenutas Binsol.

Binsoli vaher on Lilleoksa omast tunduvalt väiksem. „11 mm auk on sisse puuritud, täpne voolik, keermeteipi natuke tihenduseks ümber,” kirjeldas Binsol vahtramahla tehnoloogiat. Kui hooaeg lõpeb, tuleb ava korralikult sulgeda. „Punn ette, ja olen pannud pookimisvaha ka,” kirjeldas Binsol.

„Internet kirjutab, et vaher annab liitri [mahla] päevas umbes,” arutles Binsol. „Tore on, aga minu vaher annab kümme liitrit ööpäevas. Sõltub ilmast. Kui läheb ilm soojaks, üle pluss viie kraadi, siis on kõik.”

Kõike, mida Binsoli vaher toota jõuab, nad abikaasaga ära juua ei jaksa. „Viin sõpradele, tuttavatele, lastele,” nentis Binsol. „Mina võtan iga päev liitri kaasa ja joon töö juures,” lisas abikaasa Pille.

Binsol osaleb omamoodi vahtramahlaklubis. „Sõbrapoisiga Haeskast helistame, et palju mina saan ja palju tema saab,” lausus Binsol. „Ja Sepa Leo Asukülast helistab, et kuule, pane vaher jooksma, mul juba tuleb.” – „Helistavad kohe õhtuti, et palju sul täna tuli,” lisas abikaasa.

„Aga minul hakkab varem tilkuma ja lõpetab ka varem ära. Kui mul lõpeb, tuleb temal [Haeska mehel] veel nädal-poolteist,” märkis Binsol.

Vahtramahla mekkijate seltskonda lisandus kollane kass. „Lumepall ehk Lullu,” tutvustas Binsol kassi silitades. Kass mahla jooma ei tükkinud, tuli lihtsalt seltskonda.

Mis kasu vahtramahla joomine anda võiks, selle jätab Bunsol igaühe enda otsustada. „Ei ma ei tea. Kui internetist loed, siis on ta väga tervislik, aga niimoodi ei oska ma midagi öelda. See on lihtsalt kevadine lõbu, kevadine traditsioon, võtad, jood, siis on kõik okei,” lausus Binsol. Ja tõi näiteks Asuküla mehe Leo, kes sai 77 ja käib usinalt tööl.

Haeska mees Ants Ale, kes vahtramahla lausa tööstuslikult toodab, viib seda ka Haapsallu OTTi poodi müügiks. Ale sõnul saab vahtramahla hõlpsasti väärindada. Jäta kanister külma kätte ja mõne aja pärast tekivad jääkristallid. Kui siis see mahl, mis külmunud pole, välja kallata, on see tunduvalt magusam.

Vahtramahl

Keskmiselt on vahtramahlas meie kliimas suhkrut 3–4 protsenti. Valdav osa mahlas leiduvast suhkrust langeb sahharoosi arvele, glükoosi ja fruktoosi on napilt. Lisaks sisaldab vahtramahl orgaanilisi happeid, fenoole, aminohappeid ja peptiide, taimseid hormoone, mineraalaineid, mikroelemente ja vitamiine.

Kaltsium ja mangaan on luudele väga kasulikud. Vahtramahl on kasulik seedimisele, stabiliseerib veresuhkru taset, võitleb põletikuga ja tal on vähki ennetav toime.

Käepärane on mahl külmikusse panna pooleliitriste pudelitega ja siis vajadust mööda sulada lasta ja juua. Eriti mõnus on vahtramahla suvel randa kaasa võtta või juua pärast sauna õlle asemel.