Silt: Lauri Lilleoks
Lestasaak on Läänemaal ka tänavu väga kehv
Hara külarahvas sai Eesti taasiseseisvumispäevaks sadamahoone
[gallery ids="483321,483291,483323"]
Eesti taasiseseisvumise 35. aastapäeval peeti Hara sadamas pidu, sest valmis sai kohalike ammuseks unistuseks olnud sadamahoone.
Pärastlõunal, kui rahvas Hara sadamas peetud kalurite päevale kogunema hakkas, käisid sadamahoone ümber veel viimased kiired ettevalmistused tseremooniaks. Veidi varem sadanud paduvihmast tekkinud veeloik paistis Lääne-Nigula abivallavanema Neeme Suure silma nii riivavat, et ta haaras harja ja asus maja eest asfaldilt vett tõrjuma.
Külalistes tekitas elavat huvi kõrge vaateplatvorm sadamahoone katusel. Inimesed liikusid üksteise järele just sinna, et pilti teha, nende seas ka Nõva looduskooli õpetaja Marko Val
Kalurid peavad müügipiirangut ülereguleerimiseks
[caption id="attachment_457117" align="alignnone" width="1920"]
Puise kalur Taavi Suitsberg ei tohi uuest aastast sadamas üle kümne kilo kala ühele inimesele müüa. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Plaanitav seadusemuudatus keelab uuest aastast kaluritel eraisikutele üle kümne kilo kala korraga müümise, kalurid peavad mõtet ülereguleerimiseks.
„See on Euroopast tulnud, meie targad ei saa ka midagi teha,” ütles Läänemaa rannakalanduse seltsi juhatuse esimees, Puise kalur Taavi Suitsberg.
„See on paras naljanumber,” ütles kalapüügiga
Puise kalur Taavi Suitsberg ei tohi uuest aastast sadamas üle kümne kilo kala ühele inimesele müüa. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Plaanitav seadusemuudatus keelab uuest aastast kaluritel eraisikutele üle kümne kilo kala korraga müümise, kalurid peavad mõtet ülereguleerimiseks.
„See on Euroopast tulnud, meie targad ei saa ka midagi teha,” ütles Läänemaa rannakalanduse seltsi juhatuse esimees, Puise kalur Taavi Suitsberg.
„See on paras naljanumber,” ütles kalapüügiga 
Oru kandi külad võitsid aasta küla konkursi
[caption id="attachment_455972" align="alignnone" width="1536"]
Oru aasta külad. Foto: Eesti külaliikumine Kodukant[/caption]
Külaliikumine Kodukant kuulutas nädalavahetusel Raplas Kaereperes Eestimaa aasta külaks Oru kandi külad Läänemaalt.
„Ma ise püüdsin ettevaatlik olla ja mitte liigseid ootusi seada. Minu jaoks oli see ausalt öeldes väga liigutav üllatus,” ütles Linnamäe arenguseltsi kogukonnatöötaja Eve Tamm-Hinno. Külaliikumine Kodukant tegi laupäeval avalikuks, et Oru kant sai aasta küla tiitli. Esmaspäeva ennelõunal oli orukatel juba omavahel nõupidamine, kuidas võitu tähistada.
„Oleme juba paar tundi sellega tegelenud. Panime paika, et 20. septembril, kui on maal elamise päev, millest oleme algusest peale Oru kandi küladega osa võtnud, tähistame aasta küla tiitli saamist. Kõik detailid täpsustame veel jooksvalt, aga meil on vähemalt kuupäev teada, et sel päeval on midagi plaanis,” rääkis Tamm-Hinno Lääne Elule eile keskpäeval.
Oru aasta külad. Foto: Eesti külaliikumine Kodukant[/caption]
Külaliikumine Kodukant kuulutas nädalavahetusel Raplas Kaereperes Eestimaa aasta külaks Oru kandi külad Läänemaalt.
„Ma ise püüdsin ettevaatlik olla ja mitte liigseid ootusi seada. Minu jaoks oli see ausalt öeldes väga liigutav üllatus,” ütles Linnamäe arenguseltsi kogukonnatöötaja Eve Tamm-Hinno. Külaliikumine Kodukant tegi laupäeval avalikuks, et Oru kant sai aasta küla tiitli. Esmaspäeva ennelõunal oli orukatel juba omavahel nõupidamine, kuidas võitu tähistada.
„Oleme juba paar tundi sellega tegelenud. Panime paika, et 20. septembril, kui on maal elamise päev, millest oleme algusest peale Oru kandi küladega osa võtnud, tähistame aasta küla tiitli saamist. Kõik detailid täpsustame veel jooksvalt, aga meil on vähemalt kuupäev teada, et sel päeval on midagi plaanis,” rääkis Tamm-Hinno Lääne Elule eile keskpäeval.
Lauri Lilleoksa poolt saab hääletama hakata
[caption id="attachment_453753" align="alignnone" width="1920"]
Lauri Lilleoks. Foto: Juhan Hepner[/caption]
Maalehe veebilehel algas konkursi „Kogukonna hing 2025” hääletus, kus Läänemaad esindab Vedra külavanem, kalamees ja kogukonnaaktivist Lauri Lilleoks. Ta on üks 11 nominendist, kelle žürii valis välja ligi 150 ettepaneku hulgast.
Tiitli „Kogukonna hing 2025” võitjale on Maalehelt ja C
Lauri Lilleoks. Foto: Juhan Hepner[/caption]
Maalehe veebilehel algas konkursi „Kogukonna hing 2025” hääletus, kus Läänemaad esindab Vedra külavanem, kalamees ja kogukonnaaktivist Lauri Lilleoks. Ta on üks 11 nominendist, kelle žürii valis välja ligi 150 ettepaneku hulgast.
Tiitli „Kogukonna hing 2025” võitjale on Maalehelt ja C
Lauri Lilleoks läheb „Kogukonna hing 2025” tiitlit püüdma
[gallery ids="453050,453049,453048,453047,453046,453045,453044"]
Läänlasest kogukonnaaktivist, Vedra külavanem ja kalamees Lauri Lilleoks on üks 11 nominendist, kes võtavad mõõtu tänavusel Maalehe ja Coopi konkursil „Kogukonna hing”.
Seda näitab aeg, kas juuli teises pooles Maalehe veebis algav hääletus toob Lilleoksale võidu ja koos sellega tasuta suure simmani kogu Oru kandi rahvale. Ehk on hea enne see, et hommik, mil Lääne Elu Lilleoksa Vedra külaplatsil küsitleb, on üle hulga aja esimene, mil taevast vaatab vihmapilvede asemel vastu ere päike.
Lilleoks tuleb intervjuule jalgrattaga. Tema kodutalu jääb külaplatsist üle põllu mõnesaja meetri kaugusele. Talu kuulus kunagi Lilleoksa vanavanaemale, seejärel isale ja on nüüd viimased paarkümmend aastat olnud Lauri käes.
Külad läbi rännanud
Lilleoks sündis tegelikult naaberkülas Soolus. „Olen pooled Oru külad läbi rännanud. Soolus ja siis Uuglas elanud, sealt läksid vanemad Linnamäele ja siis tulime siia maale Vedrasse. Ühel ajal läksin Linnamäele tagasi,” räägib ta.
Esivanemate tallu Vedras jõudis ta uuesti pärast isa lahkumist, kui ta
Vahtramahl kuulutab kevadet
[caption id="attachment_442231" align="alignnone" width="1920"] Vahtramahl juba jookseb. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Vahtramahl hakkab jooksma siis, kui mõnda aega on olnud külmad ööd, aga päeval plusskraadid ja kevade lõhna on õhus. Vedra külas elav Lauri Lilleoks pani vahtramahla jooksma nädal aega tagasi. „Neljapäeval tegin esimesed prooviaugud ja laupäevaks oli juba
Vahtramahl juba jookseb. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Vahtramahl hakkab jooksma siis, kui mõnda aega on olnud külmad ööd, aga päeval plusskraadid ja kevade lõhna on õhus. Vedra külas elav Lauri Lilleoks pani vahtramahla jooksma nädal aega tagasi. „Neljapäeval tegin esimesed prooviaugud ja laupäevaks oli juba
4
Kalatoitude õpituba Vedral lõpetas Läänemaa toidunädala
[gallery ids="436554,436555,436556,436557,436558,436559,436560,436561,436562,436563,436564,436565,436566,436567,436568,436569,436570,436571,436572,436573,436574,436575,436576,436577,436578,436579,436580,436581,436582,436583,436584,436585,436586,436587,436588,436589"]
Läänemaa toidunädala raames sai Vedra külaplatsil laupäeval õppida nii kalade rookimist kui ka kalatoitude valmistamist.
Kalatoitude õpitoas olid õpipoisi rollis tegelikult ka koolitajad, sest igaüks sai mõne kasuliku nipi võrra targemaks.
“Ettevõtmise eesmärk oligi tutvustada meie lähivetes elavaid kalaliike ja seda, kuidas neid väärindada ja lõpptulemusena head kalapala saada,” võttis õpitoa eestvedaja Lauri Lilleoks päeva kokku.
“Kõik sõltub muidugi sellest, keda õnnestub merest laupäevaks püüda,” sedastas Lilleoks reedel oma sotsiaalmeedia- ehk somepostituses. “Hetkel ilm pole väga sõbralik selle tegevuse jaoks.”
Koolituseks õnnestus Lilleoksal merest siiski välja tõmmata üheksat liiki kala.
Hara sadam läheb kala-Leaderis täispangale
[caption id="attachment_433347" align="alignnone" width="1920"] MTÜ Harga juhatuse liige Kenneth Nyholm loodab, et Hara sadam saab toetusrahaga lõpuks korda. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Lääne-Nigula vallast minnakse septembris avanevas PRIA kalanduspiirkonna taotlusvoorust tõenäoliselt toetusraha küsima nii Nõva kui ka Hara sadama rekonstrueerimiseks.
Nõva Rannaküla sadama rekonstrueerimise lõpetamiseks ja selle merekindluse tagamiseks kulub veel 320 000 eurot, sama palju raha läheb vaja ka Hara sadama tööde lõpetamiseks. Niinimetatud kala-Leaderist on võimalik saada kuni 200 000 eurot sadama kohta.
MTÜ Harga juhatuse liige Kenneth Nyholm loodab, et Hara sadam saab toetusrahaga lõpuks korda. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Lääne-Nigula vallast minnakse septembris avanevas PRIA kalanduspiirkonna taotlusvoorust tõenäoliselt toetusraha küsima nii Nõva kui ka Hara sadama rekonstrueerimiseks.
Nõva Rannaküla sadama rekonstrueerimise lõpetamiseks ja selle merekindluse tagamiseks kulub veel 320 000 eurot, sama palju raha läheb vaja ka Hara sadama tööde lõpetamiseks. Niinimetatud kala-Leaderist on võimalik saada kuni 200 000 eurot sadama kohta. 
Läänemaal süttib kuraditosin suuremat jaanituld
[caption id="attachment_427816" align="alignnone" width="1920"] Nädalavahetusel süttivad taas jaanilõkked. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Läänemaal on jaanitulede avapauk juba antud, 14. juunil hullutas Taebla staadionil peetud jaanipeol rahvast PS Troika.
Koos Taeblaga on Läänemaal kokku kuraditosin suuremat jaanituld. Enamik jaanilõketest süüdatakse sel nädalal ning võidupühal, 23. juunil süüdatakse Kullamaal, Vormsil Hullo kiigeplatsil, Panga külas ja Paliveres Kuliste aasal jaanituli presidendi jagatud võidutulega.
Vedra külaplatsil Eringe veski juures astub reedel üles ansambel Justament. See, et niivõrd tuntud bänd kaugesse nurka mängima tuleb, lepiti aga kokku juba aasta tagasi.
Nädalavahetusel süttivad taas jaanilõkked. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Läänemaal on jaanitulede avapauk juba antud, 14. juunil hullutas Taebla staadionil peetud jaanipeol rahvast PS Troika.
Koos Taeblaga on Läänemaal kokku kuraditosin suuremat jaanituld. Enamik jaanilõketest süüdatakse sel nädalal ning võidupühal, 23. juunil süüdatakse Kullamaal, Vormsil Hullo kiigeplatsil, Panga külas ja Paliveres Kuliste aasal jaanituli presidendi jagatud võidutulega.
Vedra külaplatsil Eringe veski juures astub reedel üles ansambel Justament. See, et niivõrd tuntud bänd kaugesse nurka mängima tuleb, lepiti aga kokku juba aasta tagasi.