Silt: Lauri Lilleoks

[caption id="attachment_391208" align="alignnone" width="2000"] Ligi paarisaja aasta vanune hiiglasuur vaher annab headel päevadel Lauri Lilleoksale mahla 30 liitrit ja enamgi. Foto: Urmas Lauri[/caption] Aeg on vahtral kraanid lahti keerata ja selle hea mahlaga oma tervist turgutada. Vahtramahl hakkab jooksma siis, kui mõnda aega on olnud külmad ööd, aga päeval plusskraadid ja kevade lõhna on juba tunda. Nii, nagu see oli veebruari esimeses pooles. Uuesti maha sadanud lumi ja peale pressinud külm keeras kraanid taas kinni. Vahtramahlaaeg on tänavu saabunud juba mitmel korral. Esimene võimalus oli selleks juba detsembris, kui tuli esimene suur sula.

[caption id="attachment_351191" align="alignnone" width="2000"] Kohtumine valijaga. Kandidaat Aivar Riisalu (esiplaanil vasakult) ja Ago Kirsipuu ning kandidaat Merle Mäesalu ja Elvo Leppmaa sõjanõu pidamas. Foto: Urmas Lauri[/caption] Lääne-Nigula volikogu otsustas kolmapäeva õhtul üsna üksmeelselt, et uueks vallavanemaks saab Kullamaa juurtega ärimees ja poliitik Aivar Riisalu. Riisalu poolt hääletas 20 saadikut, tema vastaskandidaat Merle Mäesalu sai viie volikoguliikme toetuse. „See ei saa kindlasti olla unistuste amet, aga see on väärikas väljakutse,” ütles Riisalu volikoguliikmetele.

[caption id="attachment_348277" align="alignnone" width="2000"] Haapsalu Viigi kool tahab katuseraha toel korrastada õuel oleva paviljoni. Foto: Urmas Lauri[/caption] Läänemaa saab Reformierakonnalt, EKRE-lt, Keskerakonnalt ja sotsiaaldemokraatlikult erakonnalt 76 000 eurot katuseraha, mis jaguneb kuraditosina objekti vahel. Kuigi reformierakondlastest riigikogulaste hulgas on neid, kes katuseraha jagamist ei poolda, on Reformierakonna liige ja reformikate nimekirjas Lääne-Nigula volikokku kandideerinud Mati Kallemets sama süsteem jätkumise poolt. „Kust me seda raha muidu saaksime, keegi ei anna meile niisama lihtsalt midagi,” ütles Palivere turismi- ja tervisespordikeskust juhtiv Kallemets.

[caption id="attachment_324910" align="alignnone" width="2000"] Vedra külaseltsi mehed Lauri Lilleoks (vasakul) ja Peeter Kuusksalu 156aastase Eringe veski juures. Foto: Siiri Kuusksalu[/caption] Linnamäe laupäevase kontsertide päeva lõpetab ansambel Lindpriid, kes astub Vedra küla 500. aastapäeva tähistamiseks üles Eringe veski juures. Laupäeval, 31. juulil tähistatakse Eringe veski juures Vedra esmamainimise 500. aastapäeva. Õhtul kell kaheksa astub lavale ansambel Lindpriid. Pakutakse maitsvat toitu ja jagatakse ka külameeneid. Õhtu lõpetab simman. Märtsis ütles Vedra külaseltsi üks eestvedajatest Lauri Lilleoks Lääne Elule, et aastapäeva tähistatakse väga uhkes kohas, kuid külaplatsiga on vaja veel palju vaeva näha.

[caption id="attachment_324910" align="alignnone" width="2000"] Külaseltsi mehed Lauri Lilleoks (vasakul) ja Peeter Kuusksalu 156aastase Eringe veski juures Vedra vaimu otsimas. Foto: Siiri Kuusksalu[/caption] Vedra tahab esmamainimise 500. aastapäevaks rajada Eringe veski juurde külaplatsi, kus 31. juulil astub üles ansambel Lindpriid. „Meie külas on üks Läänemaa parimas seisus olevaid tuuleveskeid,” ütles Vedra külaseltsi üks eestvedajaist Lauri Lilleoks. Eringe talus on alles piirkonna ainus täielikult säilinud sisseseadega, 1865. aastal ehitatud pukktuulik. Praegu käivad läbirääkimised, et veski juurde saaks hakata rajama külaplatsi. Lindpriidega said vedralased kaubale, et pillimehed tulevad 31. juulil Eringele Linnamäe kontsertide päeva lõppkontserti andma. „Asukoht saab olema uhke, aga sellega on vaja veel palju vaeva näha,” nentis Lilleoks.

[caption id="attachment_323266" align="alignnone" width="2000"] Kalapüügipäev lõppes ühe võrku jäänud kogrega, mis tekitas lastes elevust ja mida kõik osalejad pildistasid. Malle-Liisa Raigla[/caption] Silma õpikoda kutsus sel talvel nädalavahetuseti peresid proovima jääaugust õngitsemist ja päeva lõpus näitasid kutselised kalurid ka oma püügioskusi. Üle-eelmisel laupäeval, kui talv veel talve moodi oli ja jää kandis, kogunes Silma õpikoja juurde kalalemineku plaaniga kuus peret. Esmalt soetasid nad 24tunnise kalastuspileti ning seejärel said kalaleminekuks õpikojast kaasa kalastusvahendid, tooli ja kelgu, millele kalastuskraam panna. Õpikoja juhendajate Marko Valkeri ja Helen Paaliste sõnul tahtis õpikoda anda peredele võimaluse proovida, mida kujutab endast jää alt kala püüdmine, ja teada saada, kas see neile meeldib. Omal käel proovides tuleks alguses teha suur väljaminek ja kui siis peaks selguma, et selline kalapüügiviis ei meeldigi, jääb ostetud varustus lihtsalt seisma. Valker hoiatas, et sobiv kalastuskoht on 2,5 kilomeetri kaugusel ja sinna jõudmiseks kulub umbes 25 minutit. Ta lisas, et esialgu taheti kalastamist korraldada kaldale lähemal, kuid seal olnuks vesi liialt madal ja poleks saanud näidata ka võrkude väljavõtmist. Enne jääle minekut tunnistas Paaliste, et tegelikult on tõenäosus kala kätte saada üsna väike.

[caption id="attachment_305913" align="aligncenter" width="2000"] Ana Laura Kaasik. Foto: Enn Kerge[/caption] Ana Laura Kaasik võitis suvevolleturniiri nii Taebla kui ka üleriigilises arvestuses. Lauri Loorits oli Taeblas esimene, kuid üldarvestuses jäi ta napilt kolmandaks. Nii naiste kui ka meeste üleriigilise esikolmiku selgitamisel oli konkurents väga tihe. Naiste üldvõidu saavutas Taeblas mänginud Ana Laura Kaasik, kes võitis kaheksast etapist kuus. Kaasiku kaheksa etapi kogusaldoks kujunes 106 punkti, mida oli nelja võrra enam kui Kuressaares mänginud Cristin Lepal. Meeste seas kogusid Viljandis mänginud Riivo Rüütel ja Põlvas mänginud Kristjan Kuldmets võrdselt 100 punkti. 98 punktiga tuli kolmandaks Taeblas osalenud Lauri Loorits. „Väga hea tunne on. Tahtsin väga võitu, sest olen suvevollel korra teiseks jäänud,” ütles Kaasik.

[caption id="attachment_301432" align="aligncenter" width="2000"] Hara külaseltsi liikmed Marika Adman (vasakult), Lauri Lilleoks ja Kenneth Nyholm said 5000 eurot, et ehitada sild üle kanali ujumiskohta. Foto: Urmas Lauri[/caption] Neljapäeva südaöösel lõppes Lääne-Nigula valla kaasava eelarve rahvahääletus, kus jagamisel oli 40 000 eurot. Suurima toetuse sai Palivere lasteaia ronimiskeskus, tihedaim rebimine käis aga Noarootsis Hara lahe ujumiskoha pärast. Kokku jagatakse kaheksa objekti vahel laiali 40 000 eurot. Neljapäeva õhtul, paar tundi enne hääletamise lõppu oli Pürksi oma rularambiga Hara omadest üheksa häälega ees, kuid lõpuponnistusega suutis 46 elanikuga Hara neli korda suuremat, 188 elanikuga Pürksit 15 häälega edestada. „Pürksi omad olid küsinud, et kust kohast need Hara omad neid hääli võtavad,” kommenteeris külaaktivist ja MTÜ Tervem Noarootsi juhatuse liige Marika Adman. „Kiire jõudude mobiliseerimine andis kokkuvõttes hea tulemuse, kuigi ka konkurendid ei maganud veel,” kommenteeris rannakalurina Hara sadamat kasutav Lauri Lilleoks, kes on ühtlasi vallavolikogu liige. „Rõõmuhõisked!” kirjeldas Adman oma tundeid. „Hommikul oli telefon punane. Kell seitse helises esimest korda telefon, pool päeva olen toetajaid tänanud. Kui inimestel on ühine siht, siis viib see ka kohale, hästi äge on koos midagi teha.” Ettevõtmine „Päästame rannarahva Hara lahte ujuma” kogus 172 häält ja saab vallaeelarvest 5000 eurot oma idee elluviimiseks. ------ Hara sadam. Fotod: Urmas Lauri [gallery ids="301434,301435,301436,301437,301438,301439,301440,301441,301442,301443,301444,301445,301446"]