Silt: Ants Ale
Jääkarussell – peadpööritav turismimagnet
Eelmisel laupäeval saagis Tuulingu talu peremees Ants Ale lahejääst välja 12meetrise läbimõõduga jääketta ning pani paadi päramootori seda ringi ajama – Haeska küla ning ilmselt ka Läänemaa esimene jääkarussell oligi sündinud.
„12meetrine. Võibolla gramm peale,” kirjeldas Ale teisipäeval oma kätetööd, ise kuuri alt karusselli töökorda seadmiseks vajalikku kraami kelgule laadides. Paadimootor, puidust kolmnurkne raam selle jääauku kinnitamiseks ja jääsaag ning igaks juhuks ka labidas.
„Kas võtan puid ka?” arutles mees valjult ja lisas, et telepildile annaks lõke särtsu juurde küll. Seega sületäis halge ka.
Omaette vaatamisväärsuseks Ale oma jääkarusselli pidada ei oska. Aga magnetiks olevat see nende päevade jooksul juba kujunenud küll. Teisipäevalgi oli üks telekanal kohale tulemas.
...
Vaata videot Tahko 184meetrise jääkarusselli valmistumisest.
Maailman suurin jääkaruselli Tahkolla 2019 from Kuopio Tahko on Vimeo.
Koroona-aasta mõjus rängalt loodusturismile
[caption id="attachment_320398" align="alignnone" width="2000"]
Linnugiid ja ornitoloog Tarvo Valkeri sõnul ei kata eestlased välismaa loodusturistide puudumisest tingitud tühikut. Arvo Tarmula[/caption]
Kuigi eriolukorra ja piirangute tõttu on Eesti inimesed leidnud varasemast rohkem tee loodusesse, on välisturule orienteeritud loodusturismiettevõtjatele aasta olnud ränk.
„Loodus- ja linnuvaatlusturism sai kõige valusamini pihta, sest linnuvaatluse tippaeg aprilli algusest juuni keskpaigani jäi just eriolukorra aega,” ütles ornitoloog ja linnugiid Tarvo Valker. Ka sügisel, kui on lindude rände tipphooaeg, hakkasid hakkasid kehtima reisipiirangud.
Et linnuvaatlejad on enamasti välismaalased, on välisturismile orienteeritud loodusturismiettevõtjad Valkeri sõnul hinnanud oma käibe languseks 80–90 protsenti.
Linnugiid ja ornitoloog Tarvo Valkeri sõnul ei kata eestlased välismaa loodusturistide puudumisest tingitud tühikut. Arvo Tarmula[/caption]
Kuigi eriolukorra ja piirangute tõttu on Eesti inimesed leidnud varasemast rohkem tee loodusesse, on välisturule orienteeritud loodusturismiettevõtjatele aasta olnud ränk.
„Loodus- ja linnuvaatlusturism sai kõige valusamini pihta, sest linnuvaatluse tippaeg aprilli algusest juuni keskpaigani jäi just eriolukorra aega,” ütles ornitoloog ja linnugiid Tarvo Valker. Ka sügisel, kui on lindude rände tipphooaeg, hakkasid hakkasid kehtima reisipiirangud.
Et linnuvaatlejad on enamasti välismaalased, on välisturismile orienteeritud loodusturismiettevõtjad Valkeri sõnul hinnanud oma käibe languseks 80–90 protsenti. 
„Luikede kadumise saladus” sai parima märgala filmi auhinna
[caption id="attachment_283934" align="alignnone" width="2000"]
Väikeluikede rännuteed jälginud Sascha Dench. Foto Arvo Tarmula[/caption]
Matsalu loodusfilmide festivali Matsalu rahvuspargi eripreemia pälvis Inglise „inimluige” Sacha Denchi film „Luikede kadumise saladus”.
Filmi tegemise käigus lendas motoparaplaaniga luikede kannul 7000 kilomeetrit Siberist Lõuna-Inglimaale. Retke alustas ta 2016. aasta 19. septembril Petšora jõe deltast, jõudis sama aasta oktoobri lõpuks Läänemaale ja detsembri lõpus oli Inglismaal Slimbrige’is, mis on väikeluikede kaugeim talvitumiskoht. „Ma ei tea, kuidas luiged suudavad seda igal aastal kaks korda läbida,” ütles Dench neljapäeva õhtul Lääne Elule.
Väikeluikede rännuteed jälginud Sascha Dench. Foto Arvo Tarmula[/caption]
Matsalu loodusfilmide festivali Matsalu rahvuspargi eripreemia pälvis Inglise „inimluige” Sacha Denchi film „Luikede kadumise saladus”.
Filmi tegemise käigus lendas motoparaplaaniga luikede kannul 7000 kilomeetrit Siberist Lõuna-Inglimaale. Retke alustas ta 2016. aasta 19. septembril Petšora jõe deltast, jõudis sama aasta oktoobri lõpuks Läänemaale ja detsembri lõpus oli Inglismaal Slimbrige’is, mis on väikeluikede kaugeim talvitumiskoht. „Ma ei tea, kuidas luiged suudavad seda igal aastal kaks korda läbida,” ütles Dench neljapäeva õhtul Lääne Elule.