Puit pole kunagi olnud nii kallis kui praegu. 2018. aasta esimeses kvartalis oli kasepuit 86, kuuse- ja männipuit 76 ning haavapuit 53 protsenti kallim kui aasta varem. See on hea uudis kõikidele metsaomanikele.
Riigimetsi majandav RMK teatas selle aasta algul, et teenis mullu 51,7 miljonit eurot kasumit. RMK teatel on see kõigi aegade parim tulemus. See on meile kõigile hea uudis, sest RMK kasum läheb riigikassasse, kus sellest võib maksta sotsiaaltoetusi või tõsta päästjate-politseinike palku.
Hea hind annab metsa raiumisele veelgi hoogu juurde. Ametlikult pole Eesti metsamaa pindala olnud kunagi suurem kui praegu. Metsa raiuti mullu ametlikel andmetel 11 miljonit tihumeetrit. Seda on peaaegu sama palju kui 2016. aastal või ka näiteks 2000. aastal. Ametlikel andmetel kasvab meil majandatavat metsa igal aastal juurde rohkem kui raiutakse. Nii et kokkuvõttes peaks olema kõik korras. Puitu raiutakse, aga juurde kasvab rohkem.
Metsa raiumise teeb traagiliseks see, et kui raiuda 70–80aastane puu, ei näe inimene oma eluajal enam samas kohas samasuguseid puid. Meid lohutab vähe teadmine, et statistiliselt kasvab kunagi ilusa metsatuka asemele niisama ilus või veel ilusam puudesalu. Kui see aeg on käes, pole meid enam siin. Lageraie tähendab millegi pöördumatut kadumist.
Inimsilmale teeb metsaraie veelgi valusamaks see, kui kaob mets linnu ümbritsevatelt rohealadelt. Metsad on linnade ümbruses inimesele pelgupaik, kus hinge tõmmata. Eraomanikel ja ka riiklikul metsafirmal tuleks arvestada asulaid ümbritsevate alade raiekeeldudega. Sama tuleks teha keskkonnaametil, kes peab kontrollima raieteatiste seaduslikkust.
Mets on küll tuluallikas, kuid seda raiudes ei tohi unustada ei looduskeskkonda ega inimeste vajadusi. Mets pole ainult palgid, millest raha saagida.
