Kortermajad on enamasti ehitatud ajal, mil polnud kaugeltki ette näha, et autode hulk nii palju kasvab ja seetõttu polnud vajadust ka rohkem parkimiskohti planeerida. Tänapäeval aga kasvab autode arv pidevalt ja järjest rohkem on tekkinud probleeme parkimisvõimalustega kortermajade juures. Kuid mis neid probleeme põhjustab ja kuidas saab neid lahendada?
Valdavalt on kortermajade juures parkimine liiklusseaduse tingimustele vastavalt korraldamata ja seda eri põhjustel. Paljud just sõidukit mitteomavad inimesed ei näe selleks vajadust või peetakse seda liialt kulukaks. Sageli eeldatakse ka, et parkimise peaks ära korraldama keegi teine, aga muidugi mitte majaelanike kulul.
Kui välja on kujunenud kõigile sobivad parkimiskohad, milles omanikud on kokku leppinud ning kokkulepetest ka kinni peetakse ja suhtutakse üksteisesse lugupidavalt, ei pruugigi olla vajadust parkimist seadusele vastavalt korraldada.
Enamasti tekivad arusaamatused inimeste vahel, kes on äsja majja korteri soetanud või üürinud. Sageli pole need inimesed end seniste parkimist puudutavate kokkulepetega piisavalt kurssi viinud. Paraku polegi seda reaalelus lihtne teha, sest ei õnnestu kuidagi kindlaks teha, kes majaühisuse asjadega tegeleb.
Kui vana elanik väidab, et see on tema koht ja uus küsib omakorda, et mille alusel, siis on õigus mõlemal. Kui tegemist on kinnistu kaasomanikega ja tekivad konfliktid, pöördutakse oma õiguse realiseerimiseks politsei poole. Politsei neid aga lahendada ei saa.
Haapsalu linna kortermajad on usaldanud oma tegemised Linnamajanduse ASi haldusesse, kuid sinna helistades pole võimalik, et telefonile vastav ametnik oskaks peast vastata või üldse teaks, millised kokkulepped või väljakujunenud traditsioonid mingi konkreetse kortermaja juures on. Võib kas peakski teadma kui kortermajade puhul on tegemist omanike ühisvaraga.
Korteriühistule kuuluval maal saab parkimist lahendada ainult kaasomanike konsensuse alusel. Kui omanike vahel on konsensus saavutatud, saab seda realiseerida ka keegi teine, näiteks Linnamajanduse AS.
Kortermajade maal parkimise korraldamine on seega omanike ainupädevus ja arusaamatuste puhul, mida ise lahendada ei suudeta, alati õigus pöörduda kohtu poole. Politseil ei ole õigust ja pädevust tsiviilõiguslike küsimusi lahendada. Üürnikud saavad oma õigust parkimiskohale nõuda vaid korteriomaniku kaudu.
Liiklusseaduse järgi tagab liikluse korraldamise ning liikluskorraldusvahendite õige paigutuse ja korrasoleku teeomanik või teehoiu korraldamise eest vastutav isik. Kui parkimisalana kasutataval eramaal on parkimiskohad kujundamata, ei saa liiklusseaduse tähenduses seda ala nimetada parklaks.
Riigikohus on leidnud et, sellisel alal ei laiene liiklusseaduse § 21 lg 4 p 8, so parkida ei tohi kohas, kus takistatakse teise sõiduki sõitmist parkimiskohale või sealt väljasõitu. Kui parklaks kujundamata alal on kellegi parkimise omapära tõttu võimatu vahetu väljasõitmine, võib kiirema abi saamiseks helistada hädaabinumbril 112. Vahetu ohu korral on politseil õigus isikuandmeid töödelda. Kui aga väljasõiduvajadus on oletatavat laadi, ei saa politsei aidata ja tuleb leida muid võimalusi. Maaomanikul on õigus valesti või valesse kohta pargitud sõidukile tellida teisaldusfirmast sundteisaldus ja hiljem süüdlaselt kulu sisse nõuda.
Loodan, et kõik kortermajade elanikud leiavad konsensuse ja saavad parkimise kortermajade juures korda. Soovitan kortermajade uutel elanikel ennast kurssi viia vanade kokkulepetega, sest juba see võib lahendada mitmeid parkimisega seotud küsimusi.
Vello Vichterpal
Haapsalu politseijaoskonna piirkonnapolitseinik
Lolli jõujunnu Ahto tuleb ja tõmbab triibud maha. Sinna kuhu vaja ja saab papi LINNAMAJANDUSE KÄEST papi kätte ja mure murtud.
oluline teema.Pole ju vähe juhuseid ,kus naabrid kolivad uude majja ja kohe oma õigusi nõudmas.Pargivad,kuhu tahavad.Uurige,rääkige enne majarahvaga läbi.Tutvuge reeglitega.Mõnes majas on Haapsalus muidugi väga eeskujulikult parkimine ühistu poolt korradatud.Igale autoomanikule oma kindel koht.Ja seda omanik siis ise hoiab korras.Aga,tõesti,teema täitsa oluline.
Kas lugupeetud Vello Vichterpal ei tahaks äkki uut artiklit kirjutada või täpsustada,et kas on tegemist nende parkimiskohtade probleemi/puuduse teema selles, miks me loeme krimirubriigist, kuidas keegi ründas kedagi.Või on see parkimiskohtade probleem seotud sellega, et politseid tülitatakse asjadega, mis neisse ei puutu. Mis puudutab seda, kas politsei peaks hakkama parkimist korraldama kortermajade juures, siis asi vist pigem politsei viitsimises asjaga tegelda.Kui jutt on näiteks mingite jalgrattavõistluste korraldamises, siis kas need võistluste korraldajad ise märgivad, et mis tänavad või annab politsei või linnavalitsus käsu need ja need tänavad kinni panna ning neid teisi mitte sulgeda. Lihtsalt oleks huvitav teada, mis piirkondades… Loe rohkem »