Laupäeval tähistati Haapsalus Soome 100. sajandat sünnipäeva seminariga, mida austas oma kohalolekuga ka Soome suursaadik Eestis Kirsti Narinen.
Seminaril räägiti Soome pühadest, kirjandusest ja Eesti-Soome suhetest viimase paarisaja aasta jooksul.
Tartu ülikooli soome keele ja kultuuri lektor Juha-Matti Aronen keskendust pühadele ja tähtpäevadele, mis Eestit ja Soomet eristavad. Esineja sõnul tõid tema soome keele õpilased, kes on lühemat või pikemat aega ka Soomes elanud, erinevustena välja eelkõige nimepäeva traditsiooni, volbripeo, pikkujoulu ehk eeljõulu traditsiooni, lipupäevade rohkuse ja selle, et paljudes paikades ei teha jaanipäeval lõket.
Aronen tõdes, et Soomes on tõepoolest nimepäevade tähistamine olulisem kui sünnipäevade pidamine: “Peetakse laste sünnipäevi ja siis ka juubeleid.”
Aronen lisas, et kuigi ta elab Eestis juba 1996. aastast, pole ta ikka õppinud veel eesti moodi sünnipäevi pidama.
Volbripühade kohta rääkis ettekandja, et nende puhul oli algselt tegemist karjalaskepühaga, mis nüüd on saanud töörahva ning üliõpilaste ja ülikooli lõpetanute peoks. Soomes pole volbripidu pelgalt üheõhtune pidu, vaid oluline on ka järgmine päev oma piknikute ja kokkusaamistega.
Esimese advendi paiku tähistatava pikkujoulu populaarsust põhjendas Aronen sellelega, et pärast jaanipäeva pole kalendris pool aastat enam suuremaid pidusid ja siis on põhjust seda ähistada. Seda enam, et samasse aega langeb ka Soome iseseisvuspäev 6. detsembril. Pikkujolu ajal pidutsetakse töökohtadel ja sõprade ringis.
“Kui pikkujoulu on läbi, siis paar nädalat enne jõule enam pidusid ei peeta, vaid valmistutakse jõuludeks,” selgitas Aronen.
Kirjanik Ville Hytönen rääkis oma ettekandes, kuidas ühiskondlikud olud on mõjutanud soome kirjandust. Tema sõnul on näiteks 1920. aastad, mil kodusõda oli lõppenud, optimistlik ja tulevikku vaatav aeg ning see paistis välja ka kirjanduses. 1930. aastaid iseloomustab aga poliitiliste ja usuliste äärmuste esiletulekning sellega kaasnev ebastabiilsus.
Sõja-aastatel ja vahetult pärast seda võib aga Hytöneni sõnul soome kirjanduses rääkida tsensuurist. Kuigi ametlikult tsensuuri ei olnud, välditi teatud teemasid, näiteks Eestisse, Lätisse ja Leedusse puutuvat. Sõjast traumaga meeste järeltulijate põlvkond, kes hakkas ilma tegema 1960.-1970. aastatel, paistis aga ka kirjanduses silma vasakpoolsusega, liikvel olid vasakpoolse riigipöörde korraldamise meeleolud.
“Meil on ka soomlastena raske aru saada, et ajal, mil kõik toimis, oli põlvkond, kes tahtis teha vasakpoolset riigipööret,” ütles Hytönen.
Ajaloolane Heikki Rausmaa võttis oma ettekandes ette eesti-soome hõimude armastuse ja peretülid. Ta tõdes, et inimeste vahel on hõimusuhted, aga riikidel on huvid – seetõttu ei pruugi ametlikud ja miteametlikud suhted kahe maa vahel alati ühte langeda.
Rausmaa sõnul võib Eesti ja Soome suhete alguseks lugeda 19. sajandi ärkamisaega ja teerajajaks olid siin teadlased – keele- ja folklooriuurijad. Oluline oli ka 1905. aasta, mil pärast revolutsioonisündmusi suundusid paljud poliitika- ja kultuuritegelased just Soome maapakku.
Heade suhete näitena tõi Rausmaa välja soome vabatahtlike appituleku eestlastele Vabadussõjas ja samamoodi soomepoisid Talve- ja Jätkusõjas ning eestlaste alkoholiabi keeluaastatel. Viimasesse oli suhtumine Soomes küll kahetine.
Siiski pole suhted alati nii pilvitud olnud. 1930. aastatel tekitas Eesti riigijuhtides pahameelt soomlaste toetus vabadussõjalastele, Talvesõja ajal aga pahandas Soomet, et neid pommitanud lennukid tõusid õhku Eestis asuvatelt lennuväljadelt ja Nõukogude ajal häris eestlasi Soome soe suhtumine Nõukogude Liitu.
1980. aastate lõpu ja 1990. aastate alguse Eesti ja Soome suhetest rääkides ütles Rausmaa, et Soome lähtus kolmest põhimõttest: hoida häid suhteid Moskvaga, toetada Baltimaade iseseisvuspüüdlusi ja hoida neid kahte vastuollu minemast. Nii säilitaski Soome ametlik juhtkond head suhted Nõukogude Liiduga, Eestit toetati aga mitteametlikult – haridusministeeriumi kaudu läbi kultuuri- ja majanduskontaktide.
Seminaripäeva lõpetas sünnipäevale kohaselt ühine tordisöömine.
Fotod Arvo Tarmula
Suvaitsevaisuutta Viroon!