Oktoobri viimasel nädalal teatas sotsiaaldemokraadist ettevõtlus- ja kommunikatsiooniminister Urve Palo, et omavalitsuste poolt lairibaühenduse soovijate kaardistamine mitmes maakonnas on äratanud huvi ka suurfirmades ning selle tõttu on ta otsustanud valitsuse plaani muuta, kirjutab Digikonna projektijuht Olav Harjo.
Varem oli valitsus lubanud kaheks järgmiseks aastaks 20 miljonit eurot toetust niinimetatud viimase miili väljaehitamiseks sellistele maakonnaülestele omavalitsuste projektidele nagu Digikond, aga nüüd plaanitakse see toetusraha anda hoopis ühele suurettevõttele.
See uus olukord paneb küsima, mis saab nendest rohkem kui 8000 sooviavaldusest, mis on Digikonnale saadetud, ja mis kõige tähtsam, kas kõik soovijad saavad ka minister Palo plaani järgi endale majja lähiaastatel valguskaabliühenduse?
Riigikogu lairibavõrgu toetusrühma esindajad Andres Metsoja, Erki Savisaar ja Tanel Talve tegid minister Palole ettepaneku, et ta oma plaani elluviimisel võtaks arvesse maakondlikes digiprojektides kogutud sooviavaldused. Samasuguse ettepaneku minister Urve Palole tegid oma pöördumises ka kümme maavanemat ja kümme omavalitusliidu juhti. Paraku mingit selget seisukohta selles küsimuses ei ole MKM-st tulnud.
Riik ei toeta lairibavõrgu rajamist tiheasustusse
Minister Palo on öelnud, et riik hakkab toetama ainult “valgetel aladel” lairibavõrgu ehitust.
“Valge ala” tähistab piirkonda, kus täna puudub vähemalt 30 Mbit/s internetiühendus ning kuhu sideettevõtjal puudub plaan kolme aasta jooksul ka rajada. Seega saavad riigitoetusel rajatavale valguskaablile loota ainult need, kellele täna üldse mingit sidekaablit majja ei tule ning kes ei asu ka sellises piirkonnas, kuhu sideettevõtjal võiks kolme aasta jooksul tekkida mõte oma võrku rajama hakata.
Kuna Telia on andnud teada, et plaanib lähiaastatel tagada suuremas osas oma vaskkaablitel põhineval lauatelefonivõrgus vähemalt 30 Mbit/s internetikiiruse pakkumise, siis tema võrgu piirkonda kindlasti riigi toetatud valguskaablivõrku ei tule. Seega kõik need majapidamised ja ettevõtted, mis ei asu “valgetel aladel”, jäävad riigitoetusest ilma ja peavad jääma lootma sideettevõtjate heasoovlikkusele.
20 miljonit eurot ei ole piisav kõikide Eesti metsatalude ühendamiseks
Valitsus on eraldanud aastateks 2018 ja 2019 kokku viimase miili rajamiseks 20 miljonit eurot. Kui varem oli arvutatud, et sellest rahast piisab kolme-nelja maakondliku digiprojekti toetamiseks, siis nüüd lubab minister Palo, et selle rahaga saab rajatud tervet Eestit kattev lairibavõrk.
Digikonna majandusmudel nägi ette, et valguskaablivõrk ehitatakse korraga nii tiheasustusse, kus võrgu rajamine on ühe maja kohta odav, kui ka haja-asustusse, kus võrgu rajamine on kallis. Selliselt oleks tiheasustuse majad katnud osaliselt haja-asustuse majadesse võrkude rajamise kulud. Tänu sellele oleks Digikonna võrgu keskmine ehitushind ühe maja kohta tulnud piisavalt madal, et 35% riigitoetusega terve võrk valmis ehitada. Arvestuste kohaselt oleks Digikonna võrgu rajamiseks Järvamaal, Raplamaal ja Läänemaal vaja olnud ligi 6 miljonit eurot riigi toetust. Minister Urve Palo plaan näeb aga ette, et terve Eesti peale on toetusraha ainult 20 miljonit eurot ning sellega toetatakse võrkude ehitust haja-asustuses.
Kuna aga ainult haja-asustusse võrgu rajamine on väga kallis, ei piisa kindlasti enam seni räägitud 35% toetusest. Seega võiks saada riigi toetusel endale valguskaabli majja ainult väike osa nendest peredest, kes elavad haja-asustuses. Kõik kaugemad metsatalud peavad aga ka edaspidi leppima mõne raadio teel leviva internetiühendusega.
Mis saab edasi?
Minister Urve Palo on lubanud, et järgmise aasta esimeses pooles kuulutatakse välja riigihange leidmaks ühte üleriigilist ettevõtet, kes soovib 20 miljoni euro riigi toetuse eest hakata „valgetes piirkondades“ lairibavõrku rajama. Kuna hanketingimusi alles hakatakse välja töötama, on midagi täpsemat esialgu väga raske ennustada. Praeguse seisuga Digikonna projekt külmutatakse ning edasised otsused tehakse järgmisel aastal pärast MKM-i edasiste plaanide selgumist.
