Merle Mäesalu: Meie Inimestel on rohkem maailmavaadet kui IRLil

Merle Mäesalu. Foto: Arvo Tarmula

Haapsalu opositsiooniliider Merle Mäesalu läheb Haapsalus valimistele valimisliidu Meie Inimesed juhina. Otsustasime välistada kõik, mis vähendaks meie head tulemust, selgitab ta erakonna hülgamist valimisliidu kasuks.

Merle Mäesalu, kas on tõsi, et lahkusite IRLst sellepärast, et erakond ei toetanud Lihula ja Hanila jäämist pärast haldusreformi Läänemaa koosseisu?

Ma suhtlesin IRLi ministritega sel teemal, aga dialoogi ja mõistmist mul valitsuse liikmetega ei tekkinud. Tulemust me teame kõik. Üks lahkumise põhjus oli ka see, et IRL ei toetanud Haapsalu raudtee rahastamist, kui see oli tegelikult võimalik.

Mis mõtet on teha poliitikat valimisliidus?

Tahan ajada kohalikku asja, tahan teha lihtsaid igapäevaseid asju, mida Haapsalus on vähe tehtud. On ka pikemaajalisi asju, mis peab Haapsalus tehtud saama.

Me otsustasime koos Toomas Schmidtiga teha valimistel väga hea tulemuse. Kohalikel valimistel valitakse ennekõike inimest, mitte erakonda. Meie mõte oli, et ükski partei meid ei suuna, otsustasime välistada kõik, mis vähendaks meie head tulemust. Kui püüdsime selgitada IRLi juhtkonnale, siis me ei leidnud mõistmist.

IRLs läksid asjad väga segaseks, ei olnud enam selget suunda. Kui heidate valimisliidule ette, et ei ole aru saada, mis on meie maailmavaade, siis IRLs see just juhtus.

Kas teil on kavas valimisliit koos hoida järgmiste valimisteni?

See sõltub sellest, milline saab olema volikokku valitud tuumik. Volikokku valitud inimesed lähtuvad meie programmist ja kokkulepitud suundadest. Läheneme volikogus teemadele nii, nagu meile tundub, et on kõige mõistlikum. Lähtume põhilistest inimlikest väärtustest.

Kõige tähtsamad on inimesed ja inimsuhted. Ega erakond ei hoia inimesi koos, inimesed on vabad, astuvad erakonnast välja, lähevad teise. Kõige tähtsam on liider, kes hoiab inimesi koos.

Kas 2019 kandideerite Vabaerakonna nimekirjas riigikokku?
Ma olen mõelnud, et ei astu enam ühtegi erakonda.

Te olite kaheksa kuud Lääne maavanem, aga siis saatis valitsus Haapsallu Innar Mäesalu. Mida tundsite, kui pidite tema alluvuses tööle hakkama?

Innar Mäesalu andis meile tegutsemisvabaduse. Ma ei ole kunagi oodanud käsulaudu, ise olen leidnud endale ülesanded. Ülemused on erinevad, kõik sõltub alluvate ambitsioonidest. Mina olin arengu- ja planeering osakonna juhataja, osakond toimis hästi.

Milliste arendusobjektiga Lääne maavalitsus on veel tegelenud peale raudtee?

Noarootsi püsiühendus, Palivere spordi- ja turismikeskus, Haapsalu piiskopilinnus, hooldekodud, näiteks de la Gardie loss, Haapsalu kultuurikeskus. Raudtee ei ole võluvits, vaid üks asi, mida teha, et teha, et maakond elaks ja kasvaks.

Miks te korraldasite Haapsalu volikogus linnapea Urmas Suklesele umbusaldusavalduse, kuigi oli ette teada, et hääli pole koos ja ettevõtmine kukub läbi?

Et näidata, et me ei ole rahul linnapea juhtimisvõtetega.

Millised need on?

Autoritaarsed. Ma näen, et linna saab juhtida teisiti, kuulates mõistlikke nõuandeid ja ettepanekuid. Praegu läheb linnavalitsuse liikmetel palju aega suviste kontsertide ja festivalide korraldamiseks. Neid võib korraldada, aga linnavalitsuse muude ülesannetega, milleks on linna elukeskkond ja sotsiaalteenused, nendega ei tegele mitte keegi teine. Mitte ükski ärimees ei hakka remontima kõnniteid ja tänavaid ega osutama sotsiaalteenuseid.

Mis on valesti Haapsalu sotsiaalteenustega?

Üldiselt on sotsiaalteenused hästi välja arendatud, aga inimlik mõõde võiks olla veel parem. Näiteks Raudtee tänava linna kortereis elavad inimesed ei ole absoluutselt rahul elamistingimustega. Meie Inimesed on valimisliidu nimi põhjusel, et linnavalitsus peaks tegelema konkreetsete asjadega, et meie inimestel oleks siin inimväärsemad olud. Probleeme peaks püüdma paindlikult lahendada. Üks inimene ütles, et tal oleks vaja maja kütmiseks 1100eurost õhksoojuspumpa. Linnavalitsus lubas anda 500 ja käskis ülejäänu ise leida. Aga sel inimesel ei tule nii suur summa pensionist välja, ta on vastu talve hädaolukorras. Inimestega oleks vaja vahetult suhelda ja paindlikke lahendusi leida.

Miks te Haapsalu volikogus nii palju sõna võtsite?

Opositsioonis olles oled peaaegu infosulus. Mina olin volikogu haridus- ja kultuurikomisjonis, mille laualt käis läbi väga vähe eelnõusid. Kord aastas tuli meil valida linna aukodanik ja vapimärgi saajad. Muid eelnõusid meil ei olnudki. Kuna mul ei olnud infot, siis tuli mul esitada küsimusi. Minu arvates võiks volikogu olla arutelude pidamise koht.

Mis te arvate linnavolinikest, kes nelja aastaga kordagi istungil suud lahti ei teinud?

Ma ei oska midagi arvata. Ma tahaks küsida, et miks nad uuesti volikokku kandideerivad? Valijad võiks küsida neilt, kes hoogsa reklaamikampaaniaga taas volikokku kandideerivad, miks nad istungitel suud lahti ei teinud.

Teie valimiskampaania on Haapsalus kõige ilusam. Kes teile selle korraldas?

Meie kampaania läks maksma neljakohalise numbri. Enamus on meie enda raha, kõige rohkem panustan mina ja Ridala endine vallavanem Toomas Schmidt, tegime ka korjanduse valimisliidu liikmete seas. Rahaliselt on meid toetanud riigikogu liige Andres Ammas, Tartu ülikooli professor Jüri Saar ja ettevõtja Mart Järvik. Kuna meil raha ei ole palju, siis fokuseerisime Facebookile ja kodulehele. Visuaali tegi Egon Erkmann ja Facebooki lehe Anneli Rasu.

Haapsalu linnavalitsus deklareeris mullu, et rohkem pagulasi vastu ei võeta. Kui võimule saate, kas on plaanis seda seisukohta muuta?

Me ei ole seda teemat oma meeskonnaga lahti arutanud. Kui linnavalitsus selle otsuse tegi, siis rahas asi ei olnud, asi oli suhtumises. Ma ei tea, kui suur on valitsuse surve, et Haapsalul tuleb uusi pagulasi vastu võtta. Meil ei ole selles küsimuses seisukohta.

Teie valimisliidu liige Toivo Tomingas kirjutas arvamusloo, milles ütleb, et Läänemaal võiks olla poolsõjaväeline kord, mis sunnib naised abielluma ja lapsi sünnitama. Kas te jagate seda seisukohta?

Kohalik võim ja ühiskond võiks rohkem väärtustada traditsioonilisi pereväärtusi. Kohalik võim võiks toetada abiellumist. Lapsi võiks sündida, aga kohustulikuks seda teha ei saa, kuid ühiskond võiks toetada pere ja laste kasvatamist. Avalik sektor peab toetama pereelu.

Mis on teie valimisliidu seisukoht naiste ja seksuaalvähemuste õiguste küsimuses?

Igal indiviidil koos oma erisustega on koht ja paik nii Haapsalus kui ka terves ühiskonnas. Lihtsalt me peame vaatama, et milline peremudel on jätkusuutlik. Jätkusuutlik on traditsiooniline peremudel. Me peame seisma selle eest, et meist erinevad inimsed ei oleks tagakiusatud, aga neid ei saa tõsta eriliselt fookusse.

Millega teie pojad tegelevad?

Vanem poeg Karl Markus, 22, lõpetab kevadel lõpetab Tallinna tehnikaülikoolis tootearenduse ja -disaini erialal bakalaureuseõppe. Ago Martin on Läänemaa ühisgümnaasiumi 11. klassi poiss.

Aga abikaasa?

Maanus on üle kümne aasta töötanud koduuksest umbes 500 meetri kaugusel Sweconis, kus müüb Volvo tootmistehnikat, ekskavaatoreid.

Miks te Peterburis õppisite?

1988 lõpetasin koos kaksikõega Kullamaa keskkooli. 1988 käisid pöördelised protsessid, majandus ja ühiskond huvitasid mind juba sel ajal. Isemajandav Eesti oli põnev ettevõtmine, mille autorid Siim Kallas, Tiit Made Edgar Savisaar, Mikk Titma. Tartu ülikoolis oli võimalik õppida rahandust ja krediiti, aga mind pelutas, et selle eriala lõpetamise järel oli väljavaade minna tööle hoiukassa luugi taha, tahtsin teha midagi muud. Hea koolivend Allar Jõks pistis mulle pihku brošüüri õppimisvõimalustest vennasvabariikides. Majandust oli võimalik õppida Peterburis, tollal Leningradi riiklikus ülikoolis. Sain sisse ja viis aastat sai õpitud.

Mind kutsuti ka aspirantuuri [doktoriõppesse – toim], aga mul olid Maanusega juba nii tihedad suhted, et ma leidsin, et seda pole vaja teha Venemaal. Eesti taasiseseisvumine jäi minu õpingute aega.

Mis on kõige pöörasem asi, mida toonasest Venemaast mäletate?

1991. aasta jaanuaris oli mul vaja minna Tallinnast Peterburi põllumajanduse eksamile. Maanusel oli auto, neli-viis tundi oleks sõitnud tema autoga, aga kui öösel ärkasime, siis nägime televiisorist, et Leedus olid tankid tänaval. Eestis küll oli kõik rahulik, aga ma tükk aega mõtlesin, et kas minna. Kui ma eksamile jõudsin, siis üks mu kursusekaaslane ütles imestunult, et Merle, sa ikka tulid.

Kuidas Maanusega tuttavaks saite?

Mu ema ja isa töötasid Martna sovhoosis, nagu ka Maanuse vend Maldar. Tema kutsus oma sõjaväest tulnud venna Martnasse töökoja juhatajaks. Tutvusime 1988. aastaugustis Martna sovhoosi suvepäevadel.

Millega teie kaksikõde tegeleb?

Mu kaksikõde on Kristi Kivipuur. Mõelge, kui äge nimi oleks see poliitikule, kui kannaksin veel neiupõlvenime. Tema on kogu elu tegelenud erivajadustega lastega. Septembrist on Haapsalus Viigi kooli direktor.