Lihula mõisa fassaadil näitab nüüd aega Narma kingitud kell

Foto: Paula Marit Leiumaa

8. septembril täpselt kell üheksa õhtul lõi esimesed löögid Lihula uusim avalik ajanäitaja – mõisa kell, mille kinkis Lihulale oma 25. sünnipäeva puhul linnas tegutsev vaibavabrik Narma.

Kingitud kell täitis 80–90 aastat tühjalt seisnud augu Lihula mõisahoone fassaadil. Lihula vallavanema Varje Ojala-Toosi sõnul on 1920. aastate fotodelt näha, et mõisa peaukse kohal kolmnurksel ehisviilul on kell olnud, kuid seda, millal ja miks see maha võeti, pole õnnestunud kindlaks teha.

Nüüd on tühja ava asemel Lihula uusim ajanäitaja, Inglismaal valmistatud 1,2meetrise läbimõõduga kell, mis peale ajanäitamise annab ka helidega märku täis- ja veerandtundidest. Veerandtunnise intervalliga kõlab muuskakõll ja täistunnil järgnevad sellele vastavalt kellaajale klassikalised gongilöögid.

Kella Lihulale kinkinud Narma vaibavabriku omanik ja juht Janek Vipre rääkis, et muusikakõlli puhul saab valida kolme sisseprogrammeeritud meloodia vahel, kuid soovi korral saaks panna helisema ka oma komponeeritud meloodia. Et kellalöögid inimeste unerahu ei segaks, on hääletugevus reguleeritud nii, et päeval kõlavad löögid valjemini, öösel aga vaiksemalt.

Kella hoiab töös elekter ja juhib elektroonika. „Kell on nii tark, et kui vool ära läheb, jääb ta küll seisma, kuid kui vool tagasi tuleb, paneb end ise õigeks. Selleks on kella sees väike protsessor,” selgitas end kellade hingeeluga kurssi viinud Vipre.

Narma kingitud kell jõudis Lihulasse augustis ja Lihula rahvale esitles Vipre seda 8. augustil, mil Lihula tähistas oma 806. sünnipäeva.

Kella kinkimise ja avamise vahele jäänud kuu jooksul lasi Narma korda teha mõisa ehisviilu, kus kell paiknema hakkas, ning korrastati ka mõisa elektrivõrk. Seni puudus näiteks mõisahoone pööningul elekter. Vipre sõnul olid korrastus- ja elektritööd kulukamadki kui kell ise. „Aga meil on olnud algusest peale seisukoht, et püüame ise palju panustada,” ütes ta.

Kella kinkimisega tähistab kinkija, Lihulas tegutsev vaibavabrik Narma ühtlasi oma 25. sünnipäeva. Vipre sõnul oli Narmal kindel soov kinkida oma sünnipäeva puhul Lihulale midagi silmapaistvat ja meeldejäävat ning midagi sellist, millest saaks osa võimalikult palju inimesi – mitte ainult kohalik kogukond, vaid ka Lihula külalised. „Oleme alati hinnanud asju, millel on suurem väärtus kui üks ajahetk,” ütles Vipre.

Küsimusele, kas kella paigaldamisel tuli ette ka ootamatusi, vastas Vipre, et tehnilised asjad on alati keerulised, kuid unikaalse tootmisega tegelevas ettevõttes ollakse harjunud probleeme lahendama ja väikesed kõrvalekalded rivist välja ei löö.

„Kellalugu on läinud juba päris suure kella külge,” lisas Vipre. Narma juhi sõnul on temaga ühendust võtnud päris mitu inimest, kes on mõtet ägedaks pidanud ja tahaksid oma kodukandis ka mida sellesarnast teha. „Vahel on vaja päästikut, et mõte liikuma hakkaks,” tõdes Vipre.

Varje Ojala-Toos ütles, et Lihula on kingituse üle tänulik, sest kell ühe linna südames lisab linnale väärikust. Vallavanema sõnul paistab kell üsna kaugele, sest ka mõis ise paistab oma asukoha tõttu kaugele kätte. „Kella näeb mööda peatänavat nii kaugele, kui silmad seletavad.”

Koos kella avamisega oli Lihula mõisas läinud reedel ka Narma vabriku 25. sünnipäeva tänuõhtu töötajaile ja partnereile.