Silt: Lihula mõis
Lihula hõbedameistritest sünnib näitus
[caption id="attachment_472007" align="alignnone" width="1920"] Hõbedameistrite näitus tuleb Lihula mõisa teisele korrusele. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Lihula mõisa teisel korrusel avatakse kahe nädala pärast väljapanek 18.–19. sajandi kohalikest hõbedameistritest.
Lihula muuseumi direktori Maigi Magnuse sõnul tegutses neid Lihulas ka varem, aga toonased nimed on vajunud unustuse hõlma. Täpsem teave Lihula käsitööliste kohta pärinebki 18.–19. sajandist. Näitus tutvustab kolme sel ajal Lihulas elanud ja töötanud hõbedameistrit: Johann Heinrich Eyland
Lihula mõisast sai võtteplats
[gallery ids="471363,471364,471365,471366,471367,471368,471369,471370,471371,471372,471373,471374,471375,471376,471377,471378,471379,471380,471381,471382,471383,471384,471385,471386,471387,471388,471389,471390,471391,471392,471393,471394,471395,471396,471397,471398"]
Kinomaja filmikooli õpilased valisid oma uue linateose võttepaigaks Lihula mõisa, kus rulluvad lahti 1944. aasta traagilised sündmused Haapsalu äärelinnas.
Neljapäeva keskhommikul upub Lihula mõisamägi päikesepaistesse ja linnulaulu. Esimene tõeliselt soe päev sel aastal, pilvitu taevas.
Miski peale Kinomaja filmikooli kirjadega auto ei anna märku, et midagi oleks teoksil. Noor mees, lumivalge hurdakoer rihma otsas, longib mäest üles ja kaob häärberi nurga taha.
Mõisahoone raske peauks on ristseliti lahti. Kostab summutatud häälekõma. Esimese korruse saali keskel seisab noor mees, valge kittel seljas, punane rist varrukal. Eesti leegioni haigla velsker Krass, kelle sakslased 1944. aasta septembris Par
Madli Roosiorg-Kirchhoff sai sünniaastapäevaks mälestuspingi
[caption id="attachment_461344" align="alignnone" width="1920"]
Mälestuspink avati pühapäeval ajalooklubi kokkusaamisel, kus ajaloolane Mati Mandel meenutas Madli Roosiorg-Kirchhoffi ja rääkis mõisa kinkimise loost. Kaire Reiljan[/caption]
Lihula mõisahoone ees on pühapäevast Madli Roosiorg-Kirchhoffi mälestuspink, mille tema sajanda sünniaastapäeva puhul paigaldas MTÜ Keskaegne Lihula.
Tekst pingi seljatoel ütleb: „Madli Roosiorg-Kirchhoff. 25.11.1925–29.04.2012. Kireva elusaatusega kunstnik, kes kinkis Lihula mõisa siinsele rahvale kultuuri ja hariduse edendamiseks. Täname!”
Tallinnas sünd
Mälestuspink avati pühapäeval ajalooklubi kokkusaamisel, kus ajaloolane Mati Mandel meenutas Madli Roosiorg-Kirchhoffi ja rääkis mõisa kinkimise loost. Kaire Reiljan[/caption]
Lihula mõisahoone ees on pühapäevast Madli Roosiorg-Kirchhoffi mälestuspink, mille tema sajanda sünniaastapäeva puhul paigaldas MTÜ Keskaegne Lihula.
Tekst pingi seljatoel ütleb: „Madli Roosiorg-Kirchhoff. 25.11.1925–29.04.2012. Kireva elusaatusega kunstnik, kes kinkis Lihula mõisa siinsele rahvale kultuuri ja hariduse edendamiseks. Täname!”
Tallinnas sünd
Rõivanäitus, mis sai alguse vanast fotost
[gallery ids="450579,450582,450578,450580,450583,450581,450577"]
Lihula muuseumis saab septembri lõpuni uudistada, mida kandsid 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses pidulikul puhul seljas Lõuna-Läänemaa naised-neiud.
Lihula mõisa saali kõrvalruumis on mannekeenidel seljas triibulised ja ruudulised kaapotkleidid, mitut värvi ning tikitud õhemad jakid-pluusid ja paksemad jakid, mida kanti rahvariide- ja ka moodsamate seelikutega. Samasugused ja kohati isegi samad jakid-pluusid vaatavad vastu seintel olevatel saja aasta vanustelt või vanemateltki fotodelt.
„Kui vaatate seda fotot, siis paljud asjad või sarnased asjad sealt fotolt on meil ka siin näitusel,” ütles näituse koostaja Larissa Mandel ja viitas näituse sissejuhatavale fotole 1920. aastatest, kus poseer
Lääneranna valib muuseumijuhti
[caption id="attachment_446655" align="aligncenter" width="1920"]
Lihula m
Lihula m
Lihula mõisa peahoone saab remondiks 130 000 eurot
[caption id="attachment_433158" align="alignnone" width="1920"] Eelmisel aastal sai uue ilme Lihula mõisa peahoone esifassaad. Foto Urmas Lauri[/caption]
Muinsuskaitseamet andis omandireformi reservfondist Lihula mõisa peahoone remondiks ligi 132 000 eurot.
Lääneranna vald taotles mõisa peahoone fassaadi korrastamiseks ligi 192 000 eurot, kuid oli nõus ka 60 000 eurot väiksema toetussummaga.
Lääneranna valla projektijuhi Raina Jeebergi sõnul jätkatakse toetuse abiga Lihula mõisa peahoone fassaadide renoveerimist. „Esif
Eelmisel aastal sai uue ilme Lihula mõisa peahoone esifassaad. Foto Urmas Lauri[/caption]
Muinsuskaitseamet andis omandireformi reservfondist Lihula mõisa peahoone remondiks ligi 132 000 eurot.
Lääneranna vald taotles mõisa peahoone fassaadi korrastamiseks ligi 192 000 eurot, kuid oli nõus ka 60 000 eurot väiksema toetussummaga.
Lääneranna valla projektijuhi Raina Jeebergi sõnul jätkatakse toetuse abiga Lihula mõisa peahoone fassaadide renoveerimist. „Esif12
Lihula mõisa välisvalgustus maksab 40 000 eurot
[caption id="attachment_433158" align="alignnone" width="696"]
Lihula mõisa peahoone. Foto Urmas Lauri.[/caption]
Lihula mõisa ja vast renoveeritud viinaaida välisvalgustuse rajab ettevõte Prii Elekter, kelle pakkumuse valis Lääneranna vallavalitsus välja kui kõige odavama.
Lihula mõisa peahoone. Foto Urmas Lauri.[/caption]
Lihula mõisa ja vast renoveeritud viinaaida välisvalgustuse rajab ettevõte Prii Elekter, kelle pakkumuse valis Lääneranna vallavalitsus välja kui kõige odavama. 
Vald valgustab välja Lihula mõisa ja viinaaida
[caption id="attachment_432513" align="alignnone" width="1920"] Lihula viinaait (esiplaanil) ja mõisa peahoone saavad valgustuse. Foto Urmas Lauri[/caption]
Lääneranna vallavalitsus kuulutas välja hanke, et leida ettevõte, kes valgustaks välja Lihula mõisa ja äsja korda tehtud viinaaida.
Lääneranna majandusosakonna juhataja Urmas Osila sõnul tuleb valgustus ideaalis värviline. „Pühadel ja tähtpäevadel võiks ta värviline olla, muul ajal lihtsalt valgustatud,” ütles Osila.
Lihula viinaait (esiplaanil) ja mõisa peahoone saavad valgustuse. Foto Urmas Lauri[/caption]
Lääneranna vallavalitsus kuulutas välja hanke, et leida ettevõte, kes valgustaks välja Lihula mõisa ja äsja korda tehtud viinaaida.
Lääneranna majandusosakonna juhataja Urmas Osila sõnul tuleb valgustus ideaalis värviline. „Pühadel ja tähtpäevadel võiks ta värviline olla, muul ajal lihtsalt valgustatud,” ütles Osila.
Ajalugu ilmub siluettides
[gallery ids="428584,428585,428586,428587,428588,428590"]
Lihula mõisas saab baltisaksa kultuuri väljapaneku hulgas praegu näha kunstnik Eveline von Maydelli käärilõikeid.
1890. aastal Teheranis sündinud ja 1952. aastal Portugalis surnud kunstnik Eveline von Maydell pidas oma kodumaaks siiski Eestit, kus möödus tema noorus.
Lihula mõisas näha oleva näituse koostanud Tiina-Mall Kreem rääkis, et Eveline von Maydell pole Eestis sugugi tundmatu – ka Eesti kunstimuuseumis on olnud kaks tema loomingu näitust, viimne neist 2014.
Muinsuskaitselt said suurima toetuse Lihula mõis ja Vormsi kirik
[caption id="attachment_354635" align="alignnone" width="2000"]
Suurim, ligi 100 000 euro suurune toetus läks Lihula mõisa peahoone fassaadi restaureerimiseks. Kaire Reiljan[/caption]
Läänemaa ja Lääneranna valla kaitsealuste hoonete korrastamiseks eraldas muinsuskaitseamet tänavu üle 218 000 euro.
Suurim, ligi 100 000 euro suurune toetus läks Lihula mõisa peahoone fassaadi restaureerimiseks. „Nüüd on plaanis terve esifassaad korda teha,” ütles Lihula mõisa haldava muuseumi direktor Marika Valk. Tema sõnul ei tähenda fassaadi remont pelgalt krohvimist, vaid ka näiteks drenaaži ja vanade akende väljavahetamist.
Suurim, ligi 100 000 euro suurune toetus läks Lihula mõisa peahoone fassaadi restaureerimiseks. Kaire Reiljan[/caption]
Läänemaa ja Lääneranna valla kaitsealuste hoonete korrastamiseks eraldas muinsuskaitseamet tänavu üle 218 000 euro.
Suurim, ligi 100 000 euro suurune toetus läks Lihula mõisa peahoone fassaadi restaureerimiseks. „Nüüd on plaanis terve esifassaad korda teha,” ütles Lihula mõisa haldava muuseumi direktor Marika Valk. Tema sõnul ei tähenda fassaadi remont pelgalt krohvimist, vaid ka näiteks drenaaži ja vanade akende väljavahetamist.