Haapsalu raudteejaam. Arvo Tarmula foto
Valitsus tutvus tänasel väljasõiduistungil Eesti avaliku raudteetaristu hetkeolukorraga ja leppis kokku raudtee arengusuundades. Täpsemad lahendused pakub majandus- kommunikatsiooniministeerium välja oktoobriks koostatavas tegevuskavas.
Valitsus leppis kokku, et üldiselt jätkatakse Eesti avaliku raudteetaristu arendamist baasstsenaariumi põhiselt, st et säilitatakse vähemalt praegune kvaliteet ja tehakse investeeringuid nii, et raudteede läbilaskevõime säiliks. Säilitatakse tänane ohutustase ja luuakse eeldused selle paranemiseks tulevikus kevadel kokku lepitud suuremahuliste taristuinvesteeringute programmi rahastuse abil.
Valitsus otsustas Lelle-Pärnu raudteelõigul avalike vedude tellimise lõpetamise alates 2019. aastast, mil raudteelõigu tehniline ressurss ammendub. Lelle-Pärnu raudteelõigu tehniline seisukord ei võimalda selle kasutamist reisirongiliikluseks alates 2019. aastast, sest kiiruste hoidmine üle 60 km/h eeldaks investeeringuid mahus 17 miljonit eurot, mis ei oleks Rail Balticu valmimist arvestades mõistlik otsus.
Reisijatevedu Lelle ja Pärnu vahel korraldatakse 2019. aastaks ümber bussiliinidega, samas säilib rongiühendus Lellest Tallinna ja Viljandi suunal. Toimima jääb Lelle raudteejaam.
„Juba praegu on Pärnumaal väga hästi toimivad maakonnasisesed bussiliinid, nii saab näiteks Tootsi raudteejaamast kaheksa korda päevas bussiga Pärnusse, rongiga aga vaid kaks korda. Lelle-Pärnu liini sulgemine 2019. aastal peab tooma kaasa ümberkorraldused kohalikus ühistranspordi korralduses, kuid olen veendunud, et allesjäänud ajaga on seda võimalik ellu viia,” ütles majandus- ja kommunikatsiooniminister Kadri Simson.
Simson lisas, et Rail Balticu valmides saab Pärnu endale väga hea raudteeühenduse Tallinna ja Riiaga, seepärast soovisid ka kohalike omavalitsuste esindajad Lelle-Pärnu raudteelõigu remondiks kuluva raha suunata hoopis lennujaama taastamisse.
„Kevadel otsustas valitsus võtta laenu ja suunata täiendavalt 135 miljonit eurot olulisematesse taristuinvesteeringutesse, sh 40 miljonit eurot raudteedesse. Eesmärgiks on tõsta Tallinn-Tartu raudtee ja Tallinn-Narva raudtee kiirus 135 kilomeetrile tunnis ja rajada Haapsalu raudtee esimene etapp ehk Riisipere-Turba raudtee,” ütles Simson.
Ministeerium esitab raudtee tegevuskava valitsusele 2017. aasta oktoobris. Peale Tallinn-Tartu ja Tallinn-Narva suuna investeeringute on plaanis ka Riisipere-Turba lõik võimalusega edasi ehitada Haapsaluni ja Tallinn-Viljandi trassi kiirendamine, sest Rapla-Türi lõiku ootab ees põhjalik rekonstrueerimine kahes etapis aastatel 2022 ja 2024, kokku mahus 18,5 miljonit eurot. See võimaldaks Tallinn-Viljandi liinil panna käiku kiirrongi sõiduajaga 1:30. Prageustel liinidel on sõiduaeg tunni võrra pikem.
2 etaap raundtee ehitus tuled turba-haapsalu 2019 aastalt!!!
ei tule midagi noarootsi silda,meri tuleb täita ja linna laiendada mere arvelt,tammid ka ehitada
Ei taha mahtuda rahvas ja autod korraga,tehke parvalus mere äärde ja mere peale ilusti,sinna kanti kus Olari Taali uus maja asub,või siis veel kaugemale…..
Usuksin seda värki siis kui ehitust alustataks Haapsalu poolt, esialgu Paliverre näiteks!
Selge otsus ju Majandusministeeriumist,must valgel kirjas…et Haapsalu laudtee rahastust ei saa
Kas õnnestub raudteetamm riigile müüa,ja kui ei õnnestu,siis miljonid enda poole jooksma panna?Seda ootavad Uus ja Taal.
Milleks Haapsalusse raudtee? Paluks väga kelleltki selle vajaduse arvulisi näitajaid!
Mul sama küsimus, olen oma tutvusringkonnas suhelnud inimestega, kes igapäevaselt Tallinnas tööl käivad ja nad küll ei arva, et nad tulevikus hakkaksid rongiga käima.
Isiklikult arvan, et Haapsalu raudteesse investeerimine ei ole mõistlik, ilmselt on olulisemaid valdkondi kuhu investeerida.
Meil juba vedurid ja vagunid laudteejaamas ootavad…
Pisut arusaamatu, miks tegelikult valitsus selle Lelle-Pärnu suunaga üldse tegeleb. Seal on ju omanikuks eraettevõte, kellel on Elroniga ilmselt sõlmitud leping, mis ilmselt ka kohustab millekski. Elron maksab sellele eraomanikule ca 7 mln eurot aastas, selle eest peab ju midagi ka saama. Miks peaks riik sellega üldse tegelema? Tegemist on ju musternäidisega “eraettevõtlusest”, kus pakutakse teenust, mida siis ostetakse. Saan aru, et samasuguse “eraettevõtlusega” tahetakse tegeleda ka Riisipere-Rohuküla raudteel, siis võiks see pigem küll olemata olla. Kuidagi huvitav skeem sellel eraomaniku teel – omab ja võtab teenustasu eraettevõte(kuhu hinna sisse on arvutatud ju ka amortisatsioon ehk võimalus, et kunagi tuleb… Loe rohkem »
Me jõuame ikka seda raudteed ära oota,kui mõnel tuleb jälle üks mõte,et võtab
selle raudtee jälle üles ja teeb rahaks?????????????????????