Tahaks loota, et igakevadine massiline haugi röövpüük kalade kudeajal tuleb inimeste teadmatusest ja mõtlematusest, mitte pahatahtlikkusest. Keskkonnainspektsiooni juhtivinspektor Arseni Eller arvab, et kalu ei püüta mitte vajadusest söögi järele, vaid lihtsalt hasardist.
Kümned suured kalad korraga madala oja kaldaäärses on ahvatlev pilt nii lastele kui ka täiskasvanuile. Noortele poistele on kalade toika otsa püüdmine huvitav mäng ja nad ei pruugigi teada, et see tegevus on keelatud.
Täiskasvanud peaksid olema võimelised kaugemale mõtlema ja vastutustundlikult käituma: enne kudemist lihtsalt ei ole mõistlik kalu ära tappa. Rääkimata sellest, et püük keeluajal on ebaseaduslik.
Täiskasvanuil lasub ka vastutus oma järglastele seletada, et haugipüügi õiguse eest tuleb Eestis maksta ja kudemisajal, märtsis ja aprillis, on püük seadusega keelatud. Oluline on ka seletada, et seadusel on mõte: kui kaladel ei lasta kudeda, siis uusi kalu lihtsalt ei tule. Kes looduse ees vastutust ei tunne, võiks vähemalt arvestada, et keskkonnainspektsioon kontrollib Jaama oja ja teisi ohukohti 5–6 korda päevas ning teist sama palju teeb seda ka politsei.
