Kaitseväe juht Riho Terras. URMAS LAURI
Kaitsevägi kavatseb hakata läbi viima väga lühikese etteteatamisajaga lisaõppekogunemisi, esimene neist võib aset leida juba lähikuudel.
Kaitseministeeriumi kaitsevalmiduse osakonna juhataja asetäitja kolonelleitnant Kaido Sirmani sõnul on väga lühikese etteteatamisajaga lisaõppekogunemised mõeldud reservüksuste lahinguvalmiduse kontrolliks. Ta märkis, et sarnaste õppekogunemiste korraldamist, kus reservväelased kutsutakse kokku 24 tunni jooksul, võimaldab käesoleva aasta algusest kehtima hakanud riigikaitseseadus.
Lisaõppekogunemistele hakkab kaitsevägi kutsuma nii ajateenistuse käigus väljaõppe saanud reservväelastest moodustatud üksusi kui ka Kaitseliidus kokku harjutanud reservüksusi. Kolonelleitnant Sirmani sõnul on esialgu kavas korraldada umbes paarisaja osavõtjaga lisaõppekogunemisi. Ta toonitas, et lisaõppekogunemiste fookus ei ole niivõrd osalejate arvul, vaid protseduurid ning valmisoleku kontroll.
"Otsuse lisaõppekogunemise korraldamiseks langetab valitsus," sõnas kolonelleitnant Sirman. Valitsus määrab ära õppusel osalejate arvu ja õppuse kestuse. Riigikaitseaduse kohaselt võib õppus kesta kuni 60 päeva, kolonelleitnant Sirmani sõnul kujuneb lisaõppekogunemiste pikkus vastavalt vajadusele. Ta toonitas, et eesmärgiks pole mitte õppekogunemise ajaline kestvus, vaid valmisoleku kontroll.
Lisaõppekogunemisele hakkab reservväelasi kutsuma kaitsevägi, kasutades selleks paberkandjal kirja, e-kirja või lühisõnumit või e-kutset läbi riigiportaali eesti.ee. Ka on kavas lisaõppekogunemise kutse edastada trükimeedias, tele- ja raadiokanalites ning internetis.
Kolonelleitnant Sirmani sõnul võib esimene taoline õppus aset leida lähiajal, võibolla isegi tänavu. "See sõltub valitsuse otsusest," toonitas ta.
"Oleme valmis selleks, et esimeste lisaõppekogunemiste käigus tuleb esile kitsaskohti," ütles ta. "Meie eesmärgiks ongi need kitsaskohad tuvastada."
Põhjendades lühikese etteteatamisajaga õppekogunemiste korraldamise vajadust sõnas kolonelleitnant Sirman, et see tuleneb muutunud julgeolekuolukorrast. "Tänapäeval eskaleeruvad kriisid väga kiiresti," tõdes ta.
Kolonelleitnant Sirman märkis, et lühikese etteteatamisajaga õppekogunemisi on kaitsevägi ja Kaitseliit korraldanud ka varem. Näiteks Kaitseliit korraldas viimati sarnase õppuse tänavu märtsis.
Lisaks kaitseväe sõjaaja üksuste lahinguvalmiduse kontrollile on lisaõppekogunemiste eesmärgiks harjutada valitsusasutuste ja määratud sõjaaja staapide juhtimistegevust.