18

Jüri Luik: riigikaitse osas pole mingit plaani B

BNS

NATO liikme Luksemburgi õhujõudude 200 miljonit eurot maksev luurelennuk AWACS baseerub Saksamaal. Ämari lennuväljal maandus lennuk aprillis 2016. Foto: Urmas Lauri

Kui siseminister Mart Helme Eesti Konservatiivsest Rahvaerakonnast ütles usutluses Iltalehtile, et NATO-s on probleeme ja Eesti vajab enda kaitsmiseks alliansi toele alternatiive, siis kaitseminister Jüri Luige sõnul riigikaitse osas pole mingit plaani B.

“Eesti valitsus pole kunagi arutanud ega kavatse arutada mingit plaani B. Sellised jutud on absurdsed, need ainult õõnestavad NATO ühtsust ja nõrgendavad heidutust. Millist tõestust NATO toimimisest on veel vaja, kui meil on Briti ja Prantsuse väed Tapal ja liitlaste õhuturbelennukid kaitsmas meie õhuruumi?” märkis erakonda Isamaa kuuluv Luik.

“Kõik, mida me kahepoolselt liitlastega teeme, põhineb samuti meie kuulumisel NATO-sse. Kas me tõesti usume, et Eesti õhuruumis lendaks ringi USA strateegiline pommitaja B-52, kui see poleks osa NATO kollektiivkaitsest?” küsis Luik.

“Eestis ei tegele siseminister sõjalise riigikaitse planeerimisega. Need, kes tegelevad, teavad, et meie suund on NATO-t tugevdada, mitte külvata kahtlusi meie vaenlaste ja sõprade südamesse. NATO-le pole ega saagi olla mingit alternatiivi,” rõhutas Luik.

Siseminister Mart Helme ütles Iltalehtile, et Eesti valitsus on alustanud kaitsepoliitilise varuplaani koostamist juhuks, kui NATO ei suuda Balti riike kaitsta. Helme sõnul koostatakse varuplaani koos lätlaste ja leedulastega. Helme sõnul on varuplaan vajalik, sest valitsus ei saa loota sellele, et NATO tagab igas olukorras Eesti territoriaalse terviklikkuse ja isesesivuse, vahendas ERR-i uudisteportaal.

“Ma ei taha öelda, et Macron räägib sada protsenti tõtt, kui ta ütleb, et NATO on ajusurmas, kuid selge on see, et NATO-s on probleeme,” märkis Helme ajalehele.

Helme sõnul valmistatakse praegu ette Eesti seisukohti Londonis toimuvaks NATO tippkohtumiseks. “Teeme tööd ka plaan B-ga ehk sellega, mida Eesti ja teised Baltimaad ette võtavad, kui Macroni sõnad osutuvad tõeks,” ütles Helme.

Helme sõnul koostab Eesti plaan B-d koos Läti ja Leeduga. “Me ei tea täpselt, mida ameeriklased kavatsevad. Meie ministrid on käinud hiljaaegu USA-s, kus räägitakse kogu aeg Hiinast. Väga vähesed võtavad Venemaa teemaks,” märkis Helme.

Helme sõnul teeb muret see, mis on toimumas Lähis-Idas: ameeriklased lahkuvad järk-järgult ning Venemaa ja Türgi kinnitavad oma sõprussuhteid.

Riigikogu keskerakondlasest väliskomisjoni esimees Enn Eesmaa rõhutas Helme jutu peale, et NATO kriisist rääkijaid on vähe ja on üllatav, et neid on ka Eestis. “NATO kriisist rääkijaid on täna väga vähe. Üllatav, et mõni neist on isegi Eestis. Peaks ju teada olema, et just see kaitseorganisatsioon tagab suuresti meie riigi julgeolekut,” märkis Eesmaa.

Tema sõnul rõhutab rõhuv enamus poliitikuid, rahvaid ja riike praegu ühtsust ja otsustavat tegutsemist NATO arendamiseks ja täiustamiseks. “Ootame palju peagi Londonis toimuvalt tippjuhtide kohtumiselt. B-plaani asemel püüaks hoopis teha kõik selleks, et B-plaani väljatöötamist poleks kunagi vaja alustada. Olen Eesti seisukohast just nii aru saanud ja seda toetanud. Nii kirjutasin ka tänase koalitsioonilepingu välis- ja julgeolekupeatüki algteksti, mis üksmeelselt lõppteksti aluseks kinnitati ning võeti,” ütles Helme.

Ka valitsusjuht Jüri Ratas märkis oma sotsiaalmeedia postituses, et Eest liitlassuhted NATO-ga on tugevad. “Eesti plaan A, B ja C on meie iseseisva kaitsevõime arendamine ning kuulumine NATO-sse. NATO on seejuures elujõuline ja toimiv nii sõjaliselt kui poliitiliselt, nii Euroopas kui kaugemal. Tean seda hästi, sest olen saanud sellele kinnitust koos teiste NATO riikide valitsusjuhtide ja riigipeadega ühise laua taga või külastades hiljuti NATO missiooni Afganistanis, kus osalevad ka meie kaitseväelased,” kirjutas Ratas.

“Loomulikult on liikmesriikidel vahel erinevaid seisukohti, kuid NATO teeb päriselt koos palju rohkem kui alliansi konteksti seatud erimeelsused. NATO on viimastel aastatel teinud märkimisväärse sammu edasi kollektiivkaitse tugevdamisel ja kaitsekulude tõstmisel. Alates 2014. aastast teostavad liitlased õhuturvet Ämarist ning 2017. aastast on Eestis kohal Suurbritannia juhitud NATO lahingugrupp. Oleme tänulik kõigile oma liitlastele nende panuse eest. Eesti julgeolek on täna üheselt kindel,” jätkas Ratas.

“Meie liikmelisust NATO-s ja liitlassuhteid kõigi 29 liikmesriigiga ei ole vaja küsimärgi alla seada. Eesti julgeolek on kindlustatud transatlantilise sideme kaudu NATO-s ning kõik see, mida teeme oma piirkonna liitlaste ja partneritega, nagu Läti ja Leedu, on kantud eesmärgist tugevdada NATO-t ning lääneriikide ühtsust. See tagab kogu Põhja-Atlandi ruumi väärtuste ning julgeoleku püsimise,” rõhutas valitsusjuht.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
Kuidas
Kuidas

saabki olla plaani B kui plaani A pole olemas. Loogiline.

Hehee
Hehee
Kirjutasin selle mujale, kuid sobib ka siia. Kui kogenud juht autot juhib, siis tõepoolest ta “usub”, et kõik läheb hästi ning ta jõuab lubatud kellaajaks kohale. Samas on ta sellegipoolest KOGU AEG valmis selleks, et põder teele hüppab või rongi ülesõidukohal vilkuvad tuled ei toimi ning on vaja ka oma pead keerata ning ülesõidu turvalisuses veenduda vms. Darwini seadus: kes ette ei vaata, see tasapisi elimineerib geenivaramust iseennast… Ja siis “plaan B” pärast hüsteeritseda ning oma usku sellesse, et põder teele ei hüppa kinnitada, on jaburduse tipp! Üllatuslik on, et poliitikud, kes niimoodi hüsteeritsevad, ise sellest isegi niipalju aru ei… Loe rohkem »
pudrujakapsad
pudrujakapsad

Mida see plaan B siis võiks sisaldada, koostööd Poolaga ja Põhjala riikidega? Parimal juhul ehk suudaksime sellega venitada sõda paari nädala võrra pikemaks.
On täiesti selge, et Venemaa vastu ei saa me ameeriklaste abita ehk NATO-ta ei plaaniga B ega plaaniga C ega D-ga.

Majaomanik
Majaomanik

Aga kui venelased on ühel päeval ameeriklastega jälle liitlased nagu omal ajal?

pudrujakapsad
pudrujakapsad

Kelle vastu, Hiina? Ilmselt kuuluksime automaatselt samasse liitu.

Majaomanik
Majaomanik

Jah midagi ei saa pikalt ette näha,kes kellega. Teise maailma sõja ajal olid eestlased nii sakslaste kui ameeriklaste liitlased.

Agu
Agu

Praegu ka on eestlased mitte päris ühte meelt kahjuks.

pudrujakapsad
pudrujakapsad

Väidetavalt on Venemaa õppuste käigus matkinud taktilisi tuumalööke Poola pihta. Millega oleks meil vastata? Kiire alistumine nagu Jaapan II MS lõpus?

misasja
misasja

tahate äelda, et meil pole NATO t vaja või? Nii kõva tegelane, alistumine enne võitlust. Seda idanaaber just ootabki, et inimesed nii mõtleks. Kutsuge end korrale krt võtaks!!!

pudrujakapsad
pudrujakapsad

Vastupidi – ilma NATO-ta pole meil mingit võimalust.

Majaomanik
Majaomanik

See on küll halb,kui plaani B ei ole. Ei saa hoida kõiki mune ühes korvis.

Punane sudu
Punane sudu
Meil peavad olema alternatiivsed plaanid ning oma peaga mõtlemine. Võtame näiteks Muistse vabadusvõitluse ajajärje. Koti tõmbasid meile pähe just needsamad tänapäeval NATO moodustanud rahvad. Hiljem haarasid võimu ida poolt tulnud rahvad. Kui vabadussõjas õnnestus vabaks saada, siis ega keegi neist eelnevatest riikidest ei soovinud meid tunnustada. Lõpuks pidi Nõukogude Venemaa meid olude sunnil tunnustama. Seejärel julgesid/pidid ka teised vaikselt kapist välja tulema. Ja jõudes teise maailmasõjani teame, et ei aidanud meid ka siis mitte keegi. Isegi Soomet ei tahetud talvesõjas aidata, kaasaarvatud Soome naaberriigid. Ka taasiseseivumise ajal ei soovinud NATO-sse kuuluvad riigid meid tunnustada. Kardeti. See on praegu nagu Ukrainaga.… Loe rohkem »
Katrin
Katrin

Kodanik Helme võik minna hakatuseks ravile, siis pensionile.

Ravi
Ravi

soovitaksin Katrinile.

Metsavend
Metsavend

Saad sa üldse nendest asjadest aru, või lahmid niisama et kampa kuuluda. See säutsatus näitab kõike muud kui mõistlikku inimese arvamust. Päris nõder on panna silmad kinni ja korrutada, et me oleme kaitstud, me oleme kaitstud kui tegelikult see nö. kaitsja sipleb ise probleemides. Isegi prantsuse makaron kraaksatas sama.

misasja
misasja

Miks? JUhtis nõrkadele kohtadele tähelepanu ju! NATO pole meile siin mingi igavene imerelv, see ju selge. Suuremad Euroopa riigid ei panusta kaitseeelarvesse üldsegi niipalju, kui seda nõutud on ning seda juba mitmeid aastaid!!! Kas ei pane veidi mõtlema, et ainuke lootus on jäänud brittide ja USA peale!?

Mati
Mati
Suuremad Euroopa riigid pole panustanud sellepärast, et peale külma sõja lõppu saabus üldine uinumine ja ka Venemaaga olid seotud lootused, et see karu tantsib nüüd meiega koos, aga säh sulle – tema möirgab aga edasi ja hääleseade on tal hästi tehtud, kuulda üha kaugemale. Aga kahjuks on ta meie naaber, suured aga, Saksamaa, Prantsus jne, pole ju tema naabrid, nii et seetõttu on kõik väga loogiline. Ja plaan B on ju niigi olemas, meil on ju oma kaitsevägi, täiustame relvastust, teeme niigi koostööd, alati saab muidugi teha paremini. NATO on aga ajalooline VÕIMALUS olla osa suurest lääne sõjalisest koostööorganisatsioonist ja… Loe rohkem »
1221
1221

Aga peaks olema!

wpDiscuz