Jüri Luik: riigikaitse osas pole mingit plaani B

Kui siseminister Mart Helme Eesti Konservatiivsest Rahvaerakonnast ütles usutluses Iltalehtile, et NATO-s on probleeme ja Eesti vajab enda kaitsmiseks alliansi toele alternatiive, siis kaitseminister Jüri Luige sõnul riigikaitse osas pole mingit plaani B.

“Eesti valitsus pole kunagi arutanud ega kavatse arutada mingit plaani B. Sellised jutud on absurdsed, need ainult õõnestavad NATO ühtsust ja nõrgendavad heidutust. Millist tõestust NATO toimimisest on veel vaja, kui meil on Briti ja Prantsuse väed Tapal ja liitlaste õhuturbelennukid kaitsmas meie õhuruumi?” märkis erakonda Isamaa kuuluv Luik.

“Kõik, mida me kahepoolselt liitlastega teeme, põhineb samuti meie kuulumisel NATO-sse. Kas me tõesti usume, et Eesti õhuruumis lendaks ringi USA strateegiline pommitaja B-52, kui see poleks osa NATO kollektiivkaitsest?” küsis Luik.

“Eestis ei tegele siseminister sõjalise riigikaitse planeerimisega. Need, kes tegelevad, teavad, et meie suund on NATO-t tugevdada, mitte külvata kahtlusi meie vaenlaste ja sõprade südamesse. NATO-le pole ega saagi olla mingit alternatiivi,” rõhutas Luik.

Siseminister Mart Helme ütles Iltalehtile, et Eesti valitsus on alustanud kaitsepoliitilise varuplaani koostamist juhuks, kui NATO ei suuda Balti riike kaitsta. Helme sõnul koostatakse varuplaani koos lätlaste ja leedulastega. Helme sõnul on varuplaan vajalik, sest valitsus ei saa loota sellele, et NATO tagab igas olukorras Eesti territoriaalse terviklikkuse ja isesesivuse, vahendas ERR-i uudisteportaal.

“Ma ei taha öelda, et Macron räägib sada protsenti tõtt, kui ta ütleb, et NATO on ajusurmas, kuid selge on see, et NATO-s on probleeme,” märkis Helme ajalehele.

Helme sõnul valmistatakse praegu ette Eesti seisukohti Londonis toimuvaks NATO tippkohtumiseks. “Teeme tööd ka plaan B-ga ehk sellega, mida Eesti ja teised Baltimaad ette võtavad, kui Macroni sõnad osutuvad tõeks,” ütles Helme.

Helme sõnul koostab Eesti plaan B-d koos Läti ja Leeduga. “Me ei tea täpselt, mida ameeriklased kavatsevad. Meie ministrid on käinud hiljaaegu USA-s, kus räägitakse kogu aeg Hiinast. Väga vähesed võtavad Venemaa teemaks,” märkis Helme.

Helme sõnul teeb muret see, mis on toimumas Lähis-Idas: ameeriklased lahkuvad järk-järgult ning Venemaa ja Türgi kinnitavad oma sõprussuhteid.

Riigikogu keskerakondlasest väliskomisjoni esimees Enn Eesmaa rõhutas Helme jutu peale, et NATO kriisist rääkijaid on vähe ja on üllatav, et neid on ka Eestis. “NATO kriisist rääkijaid on täna väga vähe. Üllatav, et mõni neist on isegi Eestis. Peaks ju teada olema, et just see kaitseorganisatsioon tagab suuresti meie riigi julgeolekut,” märkis Eesmaa.

Tema sõnul rõhutab rõhuv enamus poliitikuid, rahvaid ja riike praegu ühtsust ja otsustavat tegutsemist NATO arendamiseks ja täiustamiseks. “Ootame palju peagi Londonis toimuvalt tippjuhtide kohtumiselt. B-plaani asemel püüaks hoopis teha kõik selleks, et B-plaani väljatöötamist poleks kunagi vaja alustada. Olen Eesti seisukohast just nii aru saanud ja seda toetanud. Nii kirjutasin ka tänase koalitsioonilepingu välis- ja julgeolekupeatüki algteksti, mis üksmeelselt lõppteksti aluseks kinnitati ning võeti,” ütles Helme.

Ka valitsusjuht Jüri Ratas märkis oma sotsiaalmeedia postituses, et Eest liitlassuhted NATO-ga on tugevad. “Eesti plaan A, B ja C on meie iseseisva kaitsevõime arendamine ning kuulumine NATO-sse. NATO on seejuures elujõuline ja toimiv nii sõjaliselt kui poliitiliselt, nii Euroopas kui kaugemal. Tean seda hästi, sest olen saanud sellele kinnitust koos teiste NATO riikide valitsusjuhtide ja riigipeadega ühise laua taga või külastades hiljuti NATO missiooni Afganistanis, kus osalevad ka meie kaitseväelased,” kirjutas Ratas.

“Loomulikult on liikmesriikidel vahel erinevaid seisukohti, kuid NATO teeb päriselt koos palju rohkem kui alliansi konteksti seatud erimeelsused. NATO on viimastel aastatel teinud märkimisväärse sammu edasi kollektiivkaitse tugevdamisel ja kaitsekulude tõstmisel. Alates 2014. aastast teostavad liitlased õhuturvet Ämarist ning 2017. aastast on Eestis kohal Suurbritannia juhitud NATO lahingugrupp. Oleme tänulik kõigile oma liitlastele nende panuse eest. Eesti julgeolek on täna üheselt kindel,” jätkas Ratas.

“Meie liikmelisust NATO-s ja liitlassuhteid kõigi 29 liikmesriigiga ei ole vaja küsimärgi alla seada. Eesti julgeolek on kindlustatud transatlantilise sideme kaudu NATO-s ning kõik see, mida teeme oma piirkonna liitlaste ja partneritega, nagu Läti ja Leedu, on kantud eesmärgist tugevdada NATO-t ning lääneriikide ühtsust. See tagab kogu Põhja-Atlandi ruumi väärtuste ning julgeoleku püsimise,” rõhutas valitsusjuht.