Vaidlus, kas tunnis või loengus tohib kasutada nutiseadmeid, taandub tähelepanule ja õppimisele keskendumisele, kirjutas Kristjan Port Raadio 2 tehnoloogiakommentaaris.
Probleem tuleneb inimese ajust, mis on arenenud hüppeliselt ja lühiajaliselt keskenduma. Looduslik valik pole liigselt keskenduvaid soosinud, jättes nad kellegi märkamatult ligihiilinu toiduks. Ellujäänutel arenes omadus keskendumine iga uue signaali peale katkestada ja võtta fookusesse see uus signaal. Infoajastu ekraan pakub lõputult taoliseid uusi signaale.
Nottingham-Trenti ja Würzburgi ülikoolis korraldati IT-turvalisusega tegeleva ettevõtte Kaspersky Lab tellimus uuring, milles anti peaaegu sajale 19–59-aastastele keskendumist nõudvaid ülesandeid. Telefon oli uuritava laua peal, tema taskus, lukustatud sahtlis või ruumist eemal.
Telefoni asukoht mõjutas tajutaval määral inimeste keskendumisvõimet, olles kõige rohkem häiritud, kui telefon asus laual. Mida kaugemal oli telefon, seda vähem ta segas. Uuringu tulemusena oli keskendumisvõime 26 protsenti parem, kui telefon olid toast eemaldatud. Nutitelefoni puudus parandas katses osalenute keskendumisvõimet.
Ammu teada õpetajatele ja lastevanematele. Ometi surutakse hüsteeriliselt kuskilt peale et lapsed peaksid pidevalt ja ainult koos nutivahenditega õppima.
Õppimne nutivahendiga on ok. Samalajal kui sellega õpitakse ei tohiks taustal telekas mängida. Sellest on pigem jutt.