Gümnaasiumireform on patiseisus
Gümnaasiumivõrgu reform Läänemaal on jõudnud patiseisu: omavalitsusjuhid ei ole mingil juhul nõus oma koole sulgema, rääkigu ministeerium, mis tahab, näitas Haapsalus peetud arutelu. Kindel positsioon paistab Läänemaal peale Haapsalusse loodava riigigümnaasiumi olevat vaid Noarootsil, olgu siis iseseisvana või Haapsalusse loodava kooli osana.
Maavalitsuse seisukoht on, et tasakaalustatud arengut silmas pidades peaks peale Haapsalu ja Noarootsi jääma gümnaasium ka Lõuna–Läänemaale, kas Kullamaale või Lihulasse. Kui me üldse tahame maale gümnaasiumi, siis peaks üks neist loobuma, muidu hääbuvad mõlemad, ütles maavalitsuse haridusjuht Anneli Vaarpuu.
Õpilasi on aga vähe igatepidi. Kui Läänemaale jääb veidi üle 500 gümnasisti, siis Haapsallu loodav riigikool võtab neist 350 ja Noarootsi 150. Üle ei jää kedagi, arutles Vaarpuu.
400 õpetajat 500st streigib
Märtsi teisel nädalal jääb suurem osa Läänemaa koole suletuks, sest maakonna kokku ligi 500 õpetajast on otsustanud streigiga ühineda üle 400. Läänemaa Haridustöötajate Liidu juhile Marju Viitmaale on oma osalusest teatanud 20 kooli, kus streigib kokku 433 õpetajat. Tegelikult võib streikijaid olla rohkemgi, sest streikijail ei ole kohustust haridustöötajate liitu sellest teavitada. Läänemaal on üldse 27 üldhariduskooli.
Üledoos tappis noore läänlase
Ööl vastu laupäeva sai Tallinna kesklinnas õnnetult surma Haapsalu noormees, politsei kahtlustab narkootikumide üledoosi. Täpne põhjus selgub pärast lahangut ja ekspertiisi.
Vormsi on mandrist ära lõigatud
Vormsil puudub teisipäevast alates ühendus mandriga, sest jäätee on suletud ja laevaliiklus parvlaeva rikke tõttu katkenud.
Austria ajakirjanikud tulid jääteed uudistama
Mella Waldstein ja fotograaf Manfred Horvath kogusid Haapsalus neli päeva materjali Vormsi jääteest rääkiva reisiloo tarvis, mis ilmub Austria ühes populaarsemas päevalehes Die Presse.
Andres Ammas saab 50
Lääne Elu asutaja, poliitik Andres Ammas saab laupäeval 50. Mida arvavad sellest tema sõbrad ja kaasteelised?
Eesti eest surmani
„Nemad olid kaks tuhandetest omataolistest poistest, kellel tuli sõdida vend venna vastu, keda aeti taga nagu kurjategijaid ja kelle endi elu jäigi elamata,” kirjutab ajaloolane Mati Mandel Erni ja Endel Luki kohta. Neid meenutab Lihula kalmistul sümboolne hauatahvel.
Lääne Elus võiks ilmuda persoonilugu ka mehetegusid teinud Heiki Soolast.
pajata lähemalt
Vahva et AA olemas, see sisendab lootust, et ehk on eesti rahva seas veel AA-sid. Kõige paremat Sulle AA!!!
tänan kiitmast
Lugesin paberväljaandest, et 15 aastaste laste kodunt kaugemale kooli saatmine on kuritegu.Vanem põlvkond – katsuge nüüd ikka natuke ajaga kaasas käia!Esiteks on põhikoolilõpetajad 16, mitte 15-aastased.Teiseks:selleealised kipuvad juba ise issideks-emmedeks saama (nagu kogu Euroopa kultuuriruumis).Tundub totter nii suuri inimesi veel kodus vastu radikat soojas hoida. Noored vajavadki väljakutseid, võimalust iseseisvuda ja vastutust õppida.Ja kõige tähtsam – hea haridus on hindamatu kingitus kogu eluks.Gümnaasium ei ole ju reeglina veel hariduse tipp – oluline on, et saadud haridusega oleks võimalik edasi õppida, mitte minna ülikoolidest välja kukkuma.Eesti hariduse kvaliteet vajab ammu parandamist ja ühtlustamist,tore kui seda ka reaalselt tegema hakatakse.
Parandamine on toimunud juba 20 aastat,kas mitte liiga kaua?