Allar Jõks: ma ei kavatse kelleltki luba küsida

Haapsallased mäletavad Allar Jõksi teravmeelse kohtunikuna. Muu Eesti teab teda ennekõike endise õiguskantslerina, kes on rahvale meelde jäänud erakondade rahastamise puuduliku kontrolli kritiseerimisega. Foto: erakogu

Eesti Vabariigi presidendiks kandideeriv Allar Jõks võrdleb presidendi ametit paljuski õiguskantsleri omaga – erinevalt erakondlikus poliitikas olemisest ei pea otsuste tegemiseks kellegi käest luba küsima.

Eelmisel suvel Lääne Elule antud intervjuus ütlesite rohkem või vähem naljaga pooleks, et tulete ühel ilusal päeval Läänemaale tagasi ja tahate saada Haapsalu linnapeaks või Nõva vallavanemaks. Selle perspektiiviga on nüüd vist ühel pool?

Unistama peab ikka suurelt. Nüüd unistan, et saan kunagi Haapsallu tulla Eesti Vabariigi presidendina, mööda raudteed.

Ja kuidas joogakülaga jääb? (Viide selle aasta 1. aprillil Lääne Elus ilmunud uudisele, et Jõks loobub tööst advokaadina ja rajab Nõvale joogaküla.)

Huumor meeldib mulle ja ka enda üle naermine. See 1. aprilli uudis oli niivõrd hea, et nädal pärast selle ilmumist võttis minuga ühendust üks naisteajakiri ja tahtis minu uutest väljakutsetest lugu teha. Ajakirjanik pidaski seda uudist tõeseks. Lääne Elu tegi niivõrd hea aprillinalja, et selle najal oleksin saanudki joogaküla püsti panna. See oli tõesti lõbus! Kõik need märksõnad – jõksoloogia, jõlates, JõkoStrech… (Jõks naerab – toim.)

Kas see vastab tõele, et alles hiljuti küsiti Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas teie kolleegilt, miks Jõks Sorainenist ära läheb?

Jaa! Selliseid küsimusi oli väga palju! Praegu küsivad paljud, kas presidendivalimiste kampaania on Soraineni maineprojekt? Olen kõigile öelnud, et Sorainen on tugev firma, et ei vaja reklaami.

Rääkige nüüd ausalt ära, millal ja kuidas sündis otsus presidendikandidaadiks hakata.

See mõte võttis lõpliku kuju mai alguses. Enne seda olid lihtsalt arutelud sõprade ja tuttavatega. Samuti kokkupuuted mitmete erakondade inimestega, kes alati enne valimisi uurivad, et Allar, mis sa seekord teed. Esimene seisukoht oli eitav. Aga väga head mõttekaaslased, kellest osad on neljateistkümne kirjale allakirjutanute hulgas, ütlesid, et ma peaks tegema enam kui seni olen teinud.
Määravaks sai, kui nägin, kuidas kaaperdatakse kohalikku võimu, lubades riigikogu liikmed kohaliku võimu juurde. Või kui valitseva partei juhtimisel on loodud süsteem, kus erakond tahab riigiäriühingu juhtimisest kasu saada, aga kui vastutama peab, siis poeb põõsasse. Kui me vaatame põhiseaduse „vägistamist“ muretult pealt, siis muutume kaasvastutajaks, et selline riik tekkida sai. Seetõttu olen nendest asjadest kirjutanud ja rääkinud aastaid, lubanud Terevisiooni otseeetris, et hüppan magamistoa aknast välja, kui seda demokraatia kaitsmine nõuab. Tulemusteta. Riigipeana suudaksin enam.

Teid on varemgi poliitikasse kutsutud ja olete iga kord võtnud positsiooni, et poliitikasse ei lähe.

Ma ei taha minna erakondlikku poliitikasse, sest siis ma ei saa teha seda, mida ma õigeks pean. Erakondlikus poliitikas osalemine tähendab kokkulepete tegemist, kus võid kaotada oma näo ja ka iseenda. Presidendi amet on paljus sarnane õiguskantsleri ametiga. Teha erapooletult ja õiglaselt seda, mida põhiseadus nõuab. Õiguskantslerina ei pidanud ma erakondade käest millegi tegemiseks luba küsima. See ei tähenda muidugi, et õiguskantsler või president ei peaks olulistes küsimustes erinevaid arvamusi kuulama.

Tegelikult ongi juba kurdetud, et Jõks, näe, lubas, erakondade ülene olla, aga nüüd astus IRLi paati.

Ma olen IRLi poolt toetatud erakondade ülene kandidaat, mitte IRLi presidendi kandidaat. Mul on mitmes põhimõttelises küsimuses IRL-ga erinev seisukoht. Presidendi valimise korrast tulenevalt peab erakond kandidaadi üles seadma. Ka Vabaerakonna fraktsioon ja eelmine juhatus on mind toetanud, kuid ametliku otsuse teevad augustis. Erakond, kes on mind toetab, ei seo mind mingil moel parteiliste käeraudadega. See on minu tingimus!

Kuidas te IRLiga kooseluseaduse küsimustes kokkuleppele saite? Teie nägemus ja IRLi ametlik positsioon selles asjas ei klapi ju kuidagi kokku.

Et president saaks valitud, tuleb kõigil erakondadel koostööd teha. Kõik erakonnad peavad mingites küsimustes kompromisse tegema, leidma ühisosa ja suutma erimeelsused kõrvale jätta. IRLiga me kooseluseadusest rääkisime, ja mitte ainult sellest, vaid ka kahetooli seadusest. Jõudsime konsensusele, et need erimeelsused takistuseks ei saa. Ma ei kujuta ette, kuidas oleks võimalik valida Eesti presidenti, kes oleks kõikide erakondade platsvormidega sada protsenti nõus.

See on juba välja öeldud, et mugavuspresidenti teist ei saaks. Kavatsete kõvasti paati kõigutada?

Pigem vastupidi – ma tahaks praegusi paadikõigutajaid veidi ohjata. Inimesed ehk mäletavad, kuidas ma õiguskantslerina töötasin ja ma arvan, et presidendi ametikohustusi täites töötaksin sarnaselt.

Presidendiks tahtjate kappidest otsitakse juba usinalt luukeresid. Olete öelnud, et teie kapis neid pole, aga arvatakse, et advokaatide kapis mõni ikka leidub. Kuidas teil selle kapiga lood on? Soraineni ridades olete olnud seotud mitme avaliku huvi piire ületava ja eetikat kompava juhtumiga. Omal ajal tekitas ju küsimusi näiteks nn apteekide seaduse keiss. Päris suur oli furoor ka Gazpromi osalusega Eesti Gaasi ja valitsuse vahelise vaidluse ümber, mis puudutas gaasivõrkude sundvõõrandamist ja kus teie esindasite gaasiettevõtet.

Kapp on mul ilusti korras, ülevaade selle sisust on olemas.
Kliendi ja advokaadi samastamine on kõige tüüpilisem viga, mida advokaatide puhul tehakse. Ma olen esindanud kodanikuühiskonda, näiteks Pühajärve kogukonda kohaliku omavalitsuse vastu ja olen esindanud äriühinguid planeerimisvaidlustes kodanikuühiskonna vastu.

Gaasivõrkude vaidluses esindasin Eesti Gaasi. Gazpromi ma ei ole esindanud. See, et Gazprom oli Eesti Gaasi vähemusosanik ei tee mind Gazpromi esindajaks. Olen läbinud väga põhjaliku julgeolekukontrolli seoses riigisaladusele juurdepääsuks loa saamisega. Ravimituru jagamise vaidluses Apteekrite liit mind tõesti süüdistas huvide konfliktis. Eelmisel aastal andsin Eesti Päevalehele ka kõik selgitused, mul ei olnud seal huvide konflikti. Ka advokatuuri aukohus on samale tulemusele jõudnud.

Ma ei ole advokaadina teinud midagi ebaeetilist või ebaseaduslikku, mille pärast peaksin silmad maha lööma. Klientide esindamises advokaati süüdistada on umbes sama, kui süüdistada Hippokratese vande andnud arsti mõne ebaeetilise poliitiku elu päästmises.

Enne advokaadiks saamist olite õiguskantsler. Kas olete oma õiguskantsleri aastatel öelduga advokaadina konflikti läinud?

(Jõks teeb mõttepausi – toim.) Ei ole. Aga mulle on ette heidetud, et kümme aastat tagasi õiguskantslerina ütlesin, et laste õiguste kaitseks tuleb alkoholireklaami piirata ja kuidas ma sain siis hiljem advokaadina alkoholitootjaid reklaamipiirangute osas esindada? Aga 2006. aastal oligi alkoholireklaamile väga vähe piiranguid, nüüd on neid alaealiste kaitseks juurde tulnud.

Aastal 2016 seisan selles eest, et ükskõik, milliseid õiguslikke piiranguid kehtestatakse, sealhulgas reklaamile, peavad need olema põhjendatud. Minu kui advokaadi seisukohad võivad erineda õiguskantsleri omadest eelkõige tänu sellele, et õigusraamistik ja kohtupraktika on vahepeal muutunud.

Poliitikud kipuvad tavaliselt kiirust ületama. Kuidas teil sellega on?

Piinlik on politseiametnikule otsa vaadata, kui oled eeskirju rikkunud. Nii palju, kui ma meenutada suudan, viimase kaheksa aasta jooksul on kokku kolm kiiruse ületamist ja üks vales kohas vasakpööre. Viimane juhtus pärast seda, kui olin just Gruusiast ÜRO missioonilt tulnud. Sealsed liiklusharjumused olid veel sees.

Veel midagi?

Ei.

Hästi. Jätkame siis päevapoliitikaga. Olete teravalt kritiseerinud nn kahetooliseadust ehk riigikogulaste dessanti volikogudesse nagu te seda nimetasite. Mida teie presidendina teeksite?

Kui ma oleksin vabariigi president, siis ma seda seadust välja ei kuulutaks. See on röövimine päise päeva ajal, ja röövitakse kohalikku võimu. Mul on kahju, et selle seaduse kaugematest mõjudest ei saada veel väga hästi aru. Poliitikud korvavad selle seadusega seda, mida nad kohalikke valimisliite keelustades ei suutnud teha.

Jätame juriidika ja vastuolud põhiseadusega kõrvale ja seletage lihtsas maakeeles, mida see kaasa toob.

Erakondlik keskvõim hakkab sekkuma kohaliku elu küsimuste lahendamisse. Poliitikasse tuleb vähem värsket verd. Selle asemel, et koha peal üles kasvatada tore ja innukas kohalik poliitik, on ju lihtsam vaadata, keda Toompealt kuhu paigutada ja kelle populaarsust valimistel ära kasutada. Lisaks suurendab ka usaldamatust keskvõimu ja kohaliku võimu vahel suhtumisega, et maal on volikogudes rumalad inimesed ja me peame Toompealt saatma sinna helgete peade dessandi, et valgust ja tarkust levitada.
Ja muidugi tekitab see ebavõrdsust valimistel. Kui valimistel osaleb riigikogu liige, kellel on kasutada kuluhüvitised, siis kohalikul kandideerijal selliseid ressursse pole.
Kokkuvõtlikult öeldes suurendab see seadus erakondade arengupeetust ja takistab noorte poliitikute loomulikku juurdekasvu.

Kohalikest omavalitsustest rääkides on praegu kõige kibedam teema muidugi haldusreform. Teie ise olete Kullamaa juurtega ja praegu kisub asi sinna poole, et Kullamaast saab hoopis Raplamaa osa.

(Jõks katkestab küsimuse ja teeb naljaga pooleks vahemärkuse – toim.) Hm, huvitav, kuidas ma oma tulevases biograafias siis kirjutama peaksin – kas Eesti Vabariigi president on pärit Läänemaalt või Raplamaalt?

Aga mis tundeid või mõtteid Läänemaa kahanemine ja Kullamaa võimalik lahkumine Lääne maakonna koosseisust teis tekitab?

Ma ei ole Märjamaa ja Vigalaga ühinemise kaalutlusi näinud ja seepärast ei oska kommenteerida. Kõige olulisem on, et haldusreformi esimene samm tehti ära, vaatamata kõigile puudustele. Mis aga edasi saab? Kuidas jõuda selleni, et vähemate kuludega parem avalik teenus? See on ju tegelikult reformi eesmärk. Põhiküsimus on see, kuidas tagada kohalikele omavalitsustele piisav tulubaas ja ma loodan, et võetakse vastu vajalikud rakendusseadused.

Te võitlesite advokaadina viis aastat tagasi Pühajärve kooli eest. Koolide säilimine on väikeste omavalitsuste ja kogukondade jaoks praegu ühinemiste protsessis väga valus teema. Mis teie arvamus on – kas peab iga hinna eest kooli elus hoidma, kui Excel ütleb, et see tuleks kinni panna?

Kooli osatähtsus on määratu! Põhikool peaks olema võimalikult elukoha lähedal. Väikestes valdades on see nii oluline, et oleks kool, mille ümber käib kultuuri- ja hariduselu. Aga selge on ka see, et päris igas külas ei saa kooli pidada.

Ma lähen ise 11. juunil (täna, laupäeval – toim.) Kullamaa kooli vilistlaste kokkutulekule. Kullamaa kool on minu kodukool. Ja kuigi see ei ole eliitkool, andis see 1980-ndatel aastatel ja ma usun, et annab ka praegu, kindla hariduse. Tänan neid õpetajaid, tänu kellele olen see, kes ma olen.

Kui palju Kullamaa kooli vilistlasi tavaliselt kokku tuleb?

Usun, et saja ringis ikka! On vanu tegijaid ja neid, kes sündisid pärast seda, kui minu lennul oli kool lõpetatud. Ja need on ikka paremad ja stiilsemad üritused kui „Klassikokkutulek“ .(Jõks muheleb ja viitab populaarsele Eesti mängufilmile – toim.)

No „Klassikokkutulek“ oli muidugi pehmelt öeldes humoorikas film. Ütlesite alguses, et huumoriga on teil hästi. Kui peaksite nüüd Eesti Vabariigi presidendiks saama, mis siis teie punastest pükstest saab? Panete kappi ära? (Viide Jõksi lemmikvabaaja riietusele – toim.)

Otsustan nende kandmise vastavalt meeleolule. Aga kindlasti ei küsi ma selleks peaministrilt luba. (Jõks muheleb – toim.)

Kaks küsimust

Vastab Aku Sorainen , Allar Jõksi kolleeg, advokaadibüroo Sorainen asutaja ja vanempartner.

Kui Allar Jõks peaks presidendiks saama, jääte ühest oma partnerist ilma. Kuidas te sellele vaatate?

Allar on alati olnud ühiskondlikult väga aktiivne. Kui Allar meile tuli, olime sellega nõus, et me ei hakka teda kuidagi piirama. Vastupidi! Ta on alati ühiskondlikult tundlikel teemadel sõna võtnud ja me pole selles kunagi mingit huvide konflikti näinud. Kõik meie partnerid toetavad Allari otsust presidendiks kandideerida, kuigi me kaotame siis väärtusliku partneri.

Miks Allar Jõks peaks presidendiks saama?

Olen Allarit tundma saanud kui väga usaldusväärset ja kõrgete eetiliste normidega meest, kes huvitub kõigest ning kellel on väga lai silmaring. Ta on inimesena väga kogenud ja küps. Minu meelest oleks ta väga hea valik.