Leht: arvutuste kohaselt oleks mõistlik koondada eriarstiabi nelja linna

Foto on illustreeriv. Foto: Arvo Tarmula

Haigekassa arvutuste kohaselt oleks rahvaarvu vähenemist, aga ka arstide põuda arvestades mõistlik, et enamik keerukate ja spetsiifiliste erialade vastuvõtte toimuks ainult kahes kuni neljas Eesti linnas, kirjutab Eesti Päevaleht.

Arvutuste kohaselt oleks mõistlik eriarstide vastuvõtt toimuda Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Kohtla-Järvel ehk Tallinna suurhaiglates, Tartu Ülikooli kliinikumis, Pärnu haiglas ja Ida-Viru keskhaiglas. Ülejäänud väiksemates ehk üldhaiglates oleks edaspidi võimalik kohtuda ennekõike kaheksa eriala arstidega: kõrva-nina-kurgu-, silma-, naiste-, naha- ning suguhaiguste ja taastusraviarstiga, psühhiaatri, laia profiiliga sisehaiguste arsti ja üldkirurgiga.

"Neid kaheksat põhieriala ei ole praegu igas maakonnas tagatud," sõnas haigekassa juhatuse liige Mari Mathiesen. "Erialade lõikes on pilt hästi varieeruv: milline erialaarst on parajasti saadud, seda eriala [üldhaiglas] ka pakutakse."

Haigekassa visioon on, et nimetatud kaheksa eriala vastuvõtud peavad toimuma igas maakonna üldhaiglas. Ülejäänu osas tuleb eraldi kokku leppida. Ja kuna kõikidel üldhaiglatel peaksid nüüdseks olema ka koostööpartnerid, siis nende koostöös saab kohapeale ka teiste eriarstide vastuvõtte korraldada. Leht märgib, et üldistatult püütakse arstide liigutamise asemel patsienti rohkem liikuma panna. "Kõrgelt kvalifitseeritud personali aja kasutamine sõiduks paljudesse teenuse osutamise kohtadesse väga väikeste teenuse mahtude pärast ei ole otstarbekas," on kirjas haigekassa eriarstiabi kättesaadavuse analüüsis.

Teisalt ilmneb, et patsiendid liiguvad juba praegu päris palju ja tuleb ette sedagi, et kõigepealt läheb patsient eriarsti vastuvõtule üldhaiglasse, seejärel samale vastuvõtule suurde haiglasse. „Sõite väiksemate kohtade ja keskuste vahel ei maksa ka praegu mitte keegi kinni,” nentis haigekassa juhatuse esimees Tanel Ross.

Haigekassa eelmise aasta andmete põhjal joonistatud Eesti kaardilt selgub, et paljud patsiendid on juba praegu harjunud eriarsti juurde pääsemiseks pikemaid teekondi ette võtma. Suurimad niinimetatud magnetid on seejuures kaks Eesti suuremat haiglat, Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) ja Tartu ülikooli kliinikum.

Sotsiaalministeeriumi ametnikud on käinud enamikus üldhaiglates ja uurinud, milliseid probleeme esineb transpordiga. Konkreetseid plaane avalikult veel välja ei käida, kuid arutatakse eri võimalusi, näiteks seda, et haiglad võiksid koostööd tehes ise transporti korraldada, ja nn patsiendihotellide rajamist, millega võiks tegeleda hoopis erasektor.