Rannarootsi biopuhastist voolab välja vahutav ja haisev vesi. URMAS LAURI
Keskkonnainspektsioon alustas haldusmenetlust Rannarootsi lihatööstuse vastu, keda süüdistab naaber oma kaevuvee reostamises. Oma puurkaeve soovivad kontrollida ka kaks lähemat naabertalu.
Rannarootsi lihatööstus peab oma biopuhasti, mille koormus on liiga suur, nõuetega kooskõlla viima. Keskkonnainspektsiooni Läänemaa osakonna juhi Tõnis Ulmi sõnul kinnitasid ka nende võetud proovid tervisekaitseameti proovide tulemust, et Kirimäe Tõnu talu salvkaevu vesi on reostunud ja joogiks kõlbmatu. Vett ei saa tarbida ei toidu valmistamiseks, joomiseks ega pesemiseks.
Juhtkond tõrjub
Ulm lisas, et proovid näitasid kaevuvees orgaanilist reostust. „Aga me ei saa öelda, et kaevuvee reostamises on süüdi lihatööstus,” ütles ta.
Reostusallikaks võivad olla nii lihatööstuse biotiigid kui ka taluõuel asuvad kasutuses olevad kuivkäimlad – mõlemal puhul on reostusnäitajad samad. „Kuigi kuivkäimlad on peremehe sõnul olnud seal juba 50 aastat, võib maapind olla ajapikku reostunud ja muutus endast märku anda alles aastate pärast,” selgitas ta.
Ulm ütles, et lihatööstuse vastu algatatud haldusmenetlus, mille käigus loodetakse saada selgust, kas tööstuse reoveepuhastid on ümbruskonna kaevuvee rikkunud, on aeganõudev protsess.
Rannarootsi lihatööstus jätkab menetlusest hoolimata tootmist, vahutav reovesi voolab aga biopuhasteist kraavi mööda välja loodusesse.
Rannarootsi Lihatööstus AS kuulub Maag Gruppi, selle tegevjuht Margit Talts ütles Lääne Elule, et ta on lihatööstuse vastu algatatud haldusmenetlusest teadlik, ja lisas, et selle lahendamisega tegeleb Kirimäel tegutsev firma iseseisvalt.
Rannarootsi lihatööstuse tehnika- ja haldusjuht Märt Tohver ütles, et ettevõtte esindajad kohtuvad keskkonnainspektsiooniga 3. märtsil. „Kuulame kõigepealt ära, mida inspektsioon meilt reoveepuhasti asjus tahab. Siis saame välja pakkuda oma tegevuskava ning sellele vastavalt ka tegutsema hakata,” selgitas Tohver.
„Las arutavad, mina ootan,” oli Tõnu talu peremees rahul. Oma nime ta ajalehes avaldada ei soovinud.
Naabrid kontrollivad
Ümbruskonna teistes taludes on puurkaevud ja Tõnis Ulmi sõnul pole nende kohta keskkonnainspektsioonile kaebusi laekunud. Aga ka teised lihatööstuse lähemad naabrid peavad plaani, kuidas oma joogivee kohta selgust saada.
„Märtsi alguses kutsume terviseameti proove võtma,” ütles Maasika talu perenaine Cerly Villand.
Seitsmekuise tütrega kodus olev Villand ütles, et oma puurkaevust võetud vett ei julge nad selle ebameeldiva lõhna tõttu juua ega söögitegemisel kasutada. „Aeg-ajalt lööb mädamunalõhna üles,” lausus perenaine.
„Kui selgub, et vesi on hukas, siis peab abi saamiseks ilmselt valla poole pöörduma,” lausus Villand. „Kui pead hakkama ka pesuvett tooma, on asi hull.”
Laine talu peremees Ilmar Pärnpuu lausus, et kui naabrid oma vett kontrollida lasevad, peavad ka nemad oma vett kontrollima. „Muidu jääme rongist maha,” nentis Pärnpuu.
„Kümme aastat oleme poest joogivett toonud,” lisas Laine talu perenaine Lii Fridolin. Päevas kulub perel poevett rohkem kui kolm liitrit. Aga oma kaevu veega saab Laine talu rahvas siiski pesu ja põrandat pesta.
„Vahel haiseb, oleneb ilmast,” ütles Pärnpuu. „Duši all on ebameeldiv käia. Proteesid tõmbusid oma kaevu vees mustaks.”
Rannarootsi lihatööstus
Rannarootsi lihatööstus kuulub suurde Eesti toiduainetööstuse gruppi nimega Maag. Viimase omanikud on Aivar Saarma, Roland Lepp ja Toomas Juhani.
Maag Grupi käive oli 2014. aastal 169 miljonit, kasum 3,9 miljonit eurot.
Rannarootsi lihatööstuse käive oli 2014. aastal 15,5 miljonit eurot, ärikasum 1,1 miljonit eurot.
Rannarootsi lihatööstuse turuosa oli umbes 10 protsenti.
Allikas: majandusaasta aruanne
neile korralik trahv
Keskkonnainspektsioon võiks samas vallas asuvat teist lihatööstust ka kontrollida,ega sealgi biopuhastiga kõik korras pole.