Ahjus prügi põletamine ei ole hea mõte – kahjustada saavad nii küttekolle kui ka tervis. Foto: Arvo Tarmula
Täna algab Keskkonnaministeeriumi ja MTÜ Ökomeedia korraldatav kampaania „Arukas sordib, arutu põletab“, mille eesmärk on teadvustada jäätmete koduses küttekoldes põletamise ohtusid tervisele ja keskkonnale.
Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eegi sõnul tõusetub jäätmepõletuse teema aasta-aastalt, peamiselt kütteperioodil ning kevadiste aiatööde käigus.
„Kui õues läheb külmaks, on tuba vaja soojaks saada. Tihti arvatakse, et küttepuude asemel või lisaks neile võib ka majapidamises tekkinud pakendeid ning muud kraami ahju visata,“ ütles Eek.
Ta selgitas, et koduses küttekoldes tohib põletada ainult immutamata puitu või kiletamata pappi ja paberit ning sedagi soovitavalt vaid tulehakatuseks. „Koduses ahjus ei saavuta tuli iialgi samasugust põlemistemperatuuri, nagu jäätmepõletustehastes, mistõttu tekib põlemisel suitsugaasides mürkainete kokteil ja seetõttu mõjub jäätmete põletamine nii majapidamist ümbritsevale aiale kui ka korstnale laastavalt,“ lisas ta.
Eegi sõnul näitavad Saksamaal tehtud uuringud, et koduses majapidamistes jäätmete põletamine tekitab dioksiine umbes 20 korda enam, kui kõik jäätmepõletustehased kokku. „Õige ja keskkonnasäästlik käitumisviis on jäätmeid liigiti koguda ehk paber- ja papijäätmed ühte konteinerisse, pandipakendid tagastusautomaati, pakendid saab viia pakendikonteineritesse ning jäätmed, mis sortimisest ja liigiti kogumisest üle jäävad, panna segaolmejäätmete konteinerisse. Mis kodustesse konteineritesse ei sobitu, saab viia jäätmejaama,“ ütles Eek.
Tema sõnul näitavad jäätmejaamade andmed, et kolmandik piirkonna elanikest käib jäätmejaamades regulaarselt, kolmandik kord-paar aastas ja viimane kolmandik pole neist midagi kuulnud. Eegi hinnangul on jäätmejaamade võrgustik üldiselt päris hästi arenenud, kuid kahjuks ei leita neid veel sageli üles ega soovita piisavalt kasutada.
Keskkonnaministeeriumi korraldatav kampaania toetab kevadeti korraldatavat teavituskampaaniat „Säästad või saastad?“, mille raames keskendutakse kodustele prügilõketele.
Ahju kampaania kohta saab rohkem lugeda aadressilt ahi.envir.ee, kust leiab informatsiooni nii jäätmete sortimise kui ka jäätmete põletuse ohust tervisele ja keskkonnale.
Kui naabriteks on ahjuprügipõletajad ja kogu ümbrus on seda vingu täis?
See väike saiakile ei tee küll ahjule miskit
sa ei kujuta ette kui palju pappi jääb bisnesmenidel saamata,kui kodus põletad,lihtsalt propaganda.
see ärimeeste mugavus ehk igasugune plastikpakendis kauba müük ära ja probleem väheneb tunduvalt