Läänemaa haigla peaarstTõnis Siir ja radioloogiatehnik Kristjan Lepmets. Foto: Arvo Tarmula
Umbes 3,6 miljoni euroga, mida lubab haigekassa Läänemaa haiglale selleks aastaks, peaks haigla kaotama kaks-kolm arsti töökoha või sulgema haigla 1,5 kuuks.
Läänemaa haigla peaarst Tõnis Siir ütles, et haigla otsib lahendusi, kuidas järjekordse kärpega võimalikult valutult toime tulla. Siiri sõnul paistab haigekassa ühe miljardi euro suurune eelarve pealtnäha üdini positiivne. Kõik saavad raha justkui juurde.
Siir märkis, et saatan peitub detailides. Läänemaa haigla saab mullusega võrreldes 2,8 protsenti ehk 100 000 eurot rohkem. Tegelikult kulub see summa arstide ja õdede palgatõusuks – arsti tunnitasu tõusis üheksalt eurolt kümnele. Kallineb ka ravihind. Nii jääb raviks vähem raha ja haigekassa ostab selle võrra vähem raviteenust. Siiri sõnul on raviteenuse mahtu juba mitu aastat vähendatud.
„Eelmine aasta oli raske, aga pidasime vastu,” ütles Siir. „Kui aga kogu aeg teenust vähendatakse, ei jagu enam kõigile tööd.”
Siir ütles, et püüab arstidega läbi rääkides leida lahenduse, et vähemalt kohalikud arstid ei peaks tööst ilma jääma. „Et palka peame arstil tõstma, püüame koormust vähendada,” ütles Siir. „See on ebameeldiv ja vastik, aga katsume läbi rääkida ja ellu jääda.”
Tellimus väheneb
Sel aastal ostab haigekassa vähem just statsionaarset teenust ja sealt tulebki kõige rohkem kokku tõmmata – kui on vähem tööd, on vaja ka vähem arste. Ennekõike puudutab see neid arste, kes on haiglaraviga seotud ja kel ei ole lisatööd. Selliseid on haiglas kümmekond. Sel juhul saab haigla neile vähenenud koormuse korvamiseks pakkuda juurde valveid. Selle võrra tuleb siis aga vähendada n-ö külalisarstide valvekordi.
„Katsume teha, et kõik [oma arstid] võtaksid tööd natuke juurde ja kõik jääksid tööle,” lootis Siir.
Loe pikemalt värskest Lääne Elust.
Kuskil hariduses ja mòtlemises on suur auk. Sest normaalne inimene teeb valimistel jàrgmine kord hoopis teised valikud.
Läänemaa haiglal ilus suur surnukuur…
tuleb ainult äri käima lükata…
Selge,et liiga on end kamandada lastud.
Haapsalus käies näed, et suurem osa inimestest on üle keskea. Ja need inimesed kammivad poest poodi. Mõtle, kui palju kaubanduskeskusi on. See teeb päevas ju hulga kilomeetreid. Parim ravi haiguste vastu.
Haigekassa kõigepealt oma ametikohti kokku võtma,nemad pole prioriteet!
Ei ole nii!Riigikogu istungil rõhutas Arto Aas,kes edastas sots.ministrile käsulauad koondamiseks,et õdede-arstide arvelt see toimuma ei pea.Ka mitte ainult hooldustöötajate arvelt,vaid just sotsvõrgustiku ametikohtade ja ametnike pealt.Mida nüüd uskuda,kui see on me endi otsustada kohapeal?
Siir on taibukas kaval Ants, rohkem palka vähem tööd. Palka saadakse rahva tulumaksult mitte riigilt.
Kuidas ei ole PERH-iga pistmist? Läänemaa haigla on üks osa PERH-ist ja viimase otsustada on kuidas ta haigekassa poolt eraldatud rahalisi vahendeid jagab. Kaldun ka seda arvama, et seesuguste arvestuste tegemiseks on PERH palganud endale tööle ühe finantsanalüütiku, kes otsib võimalusi kuidas valutult ükskord otsad kokku tõmmata.
Jutt on sellest, millise summa eest haigekassa lubab haiglal tööd teha. PERH-ga liitumisel pole sellega pistmist, need kaks eriasja. Väikehaiglate elu tehakse ikka võimalikult raskeks haigekassa poolt.
Haiglad, mis on loodud raviteenuse osutamiseks, peavad seda teenust koomale tõmbama??? Inimesed maksavad makse, aga kui haigeks jäävad, pole lootustki ravile. Noored, kes õpivad arstiks aastaid, peavad arvestama juba õppima asudes, et varsti nende teenuseid ei vajata..Milline absurd! Arstide koormus väheneb, samas peaksid nad sama raha eest tegema rohkem tööd?? Või saan ma millestki valesti aru?
Siiri sõnul on raviteenuse mahtu juba mitu aastat vähendatud.
Tsahkna aga tahab eestlase arvu kasvatada mitme miljonini…!!! Kas tema ei tea, et haigekassa on asunud inimeste väljasuretamise teele?