Neeme Suur: Kullamaa ettepanek tuleb vastu võtta

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Neeme Suur (1)
Eelmise aasta lõpus tegin ettepaneku moodustada haldusreformi tulemusena Läänemaale üks omavalitsus. See ideena välja käidud mõte sai ametliku käigu neljapäeval, 14. jaanuaril, kui Kullamaa vallavolikogu tegi kõigile teistele maakonna omavalitsustele ettepaneku alustada liitumisläbirääkimisi eesmärgiga moodustada üks ühine omavalitsus.
See, et haldusreform tuleb ja liitumine ühes või teises koosseisus ees seisab, on juba omaksvõetud tõsiasi.

Haldusreformi seadusest tulenevate kriteeriumide kohaselt võiksid vaid Haapsalu ja Vormsi protsessist eemale jääda. Haapsalu sellepärast, et tal on elanike miinimum täidetud, Vormsi sellepärast, et ta on mereline saarvald ja kulub erandi alla. Kõik Läänemaa omavalitsused peale Vormsi on ka liitumisettepanekud kas teinud või vastu võtnud ja läbirääkimistesse asunud.

Nüüd ongi küsimus, millisena me maakonda tulevikus näeme ja kas saame aru, milles edu võti seisneb. See, et pisivald on küll oma ja armas, aga paraku ei ulatu oma inimeste probleemide lahendamiseni, sellest oleme aru saanud ja valmis lähimate naabritega ühte jalga käima.

Tegelikult ei ole paha ju sellinegi tulemus, kus maakonna põhjakant, lõunakant ja Haapsalu–Ridala kant igaüks omaette omavalitsused moodustavad. Paraku on ka see vaid pool rehkendust. Me peame suutma vaadata kaugemale kui lähemad viis aastat. Liitumispreemiate jagamise ja kulutamise aeg saab ümber ja siis tuleb juba oma vahenditega pakkuda konkurentsi suurlinnade pakutavaile hüvedele.

Üksikute omavalitsuste koostööd oleme näinud juba pikkade aastate jooksul. Mida see võimaldab, seda me teame. Maakonna omavalitsused on nagu ühe pere kümme venda, mõni rikkam, mõni vaesem. Kõik on toredad inimesed, käivad koos pidudel ja teinekord teevad ka mõne asja kahasse. Kui on vaja aga midagi tõsiselt ehitada, nokitseb igaüks omaette.

Võtmeküsimus ongi investeeringuis.

Selleks et pakkuda oma inimestele häid teenuseid ja toetada ettevõtjaid töökohtade loomisel, on vaja minna üksteisele päriselt appi. Ühel hetkel ongi vaja võtta kogu maakonna vahendid ja minna appi Virtsule ettevõtluskeskust rajama, Nõvale sadamat ehitama, Lihulasse spordikompleksi ehitama, Taeblasse tööstusala ja Haapsalusse vehklemishalli ehitama.

Ühiselt suudame ülal pidada oma koolid ja lasteaiad, pakkuda lastele huviharidust ja eakaile hoolekannet. Kõike korraga muidugi ei suuda, aga kordamööda ja hoolikalt kavandades on maakonna ühine arengusuutlikkus kordi suurem kui omavalitsustel ükshaaval.

Me võimegi jagada omavalitsuste tegevused kolmele riiulile: kõige alumisel on kohalikud kogukondlikud tegevused, keskmisel on piirkondlikud teenused ja kolmandal, kõige kõrgemal riiulil on olulised investeerimised. Nüüd on küsimus, kas uue omavalitsuse nina peaks ulatuma esimese, teise või kolmanda riiulini. Kas jätame mitu valda ja loodame siiski üheskoos investeerida? Või võtame ennast kokku, teeme omavalitsuse nii palju suurema, et olulistest investeeringutest jagu saaks. Suurema omavalitsuse sees seisame aga hea selle eest, et kohalikud kogukonnad otsustamisest eemale ei jääks. See valik on eelkõige julguse, ettenägelikkuse ja koostöövalmiduse küsimus.

Selleks et kohalikud kandid oma häälest ja õigustest ilma ei jääks, on kasutada mitmeid lahendeid. On võimalik kaasata küla- ja alevivanemaid otsustamisse. Kui kant väga omanäoline on ja ennast omaette tunneb olevat, siis on võimalik säilitada ka osavald. See on eelkõige tahtmise ja üksteistest arusaamise küsimus. Praegu aga loodan, et valla- ja linnavolikogud Kullamaa ettepaneku vastu võtavad. Suve hakul saaksime teha siis juba teadliku ja kaalutud otsuse, kuidas edasi. Vastasel juhul viskame võimaluse aia taha isegi tõsiselt kaalumata.

Neeme Suur, Lääne maavanem, SDE

0 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
Haapsalu
6 aastat tagasi

peab ühinemisest välja jääma kui ajalooline linn. Laseme Suklesel praadida oma võlakoorma all. Kommuunid,rajoonid, oblastid ja muud oleme üle elanud. Asi see Läänemaa valdki ära pole. Oluline on vaid et etteotsa saaks peaga juht ja seda vallavalitsust peab juhtima väkesearvuline meeskond. Mitte nii nagu Eestis kombeks, juhte on 2/3 elanikest.

To Haapsalu
6 aastat tagasi
Reply to  Haapsalu

Kuule, toru, ma ei ole Suklese sõber aga kus see võlakoorem on, mida sa nagu papakoi korrutad? Laenulimiit on seadusega paika pandud ja niipalju kui mina tean, lõhki see ei ole.

kodanik 2
6 aastat tagasi

Ja see Suur hakkab kogu seda kupatust juhtima? Ärge tehke nalja, tal endal pole ju ühtegi tarka mõtet kõrvade vahel.

selline
6 aastat tagasi

käskiv kõneviis, millele see viitab

kah läänlane
6 aastat tagasi

jah, ajalool on kombeks korduda 😉 kuid vähe uuemal kujul 🙂

oli
6 aastat tagasi

… pea samamoodi nõukogude ajal, rajooni täitevkomitee ja mõne töötajaga külanõukogud. Ajad korduvad vist.

KUUSK
6 aastat tagasi

Jah, sisuliselt ei muutuks osavaldade alles jäämisega midagi , aga iga inimese pealt kukub riigilt uue suurele vallale ühinemistoetust 100 eurot. Kui 20 000 inimest umbes, siis kokku ca 2 000 000 (2 miljonit) eurot.

kodanik
6 aastat tagasi
Reply to  KUUSK

Seda küll, aga sellisel juhul jaotub see 2 miljonit € investeeringutena ka kogu territooriumi peale. Sisuliselt teeb see sama välja kui ühinevad 2 valda, saadakse kokku 5000 inimest ja ühinemistoetusena laekub 500 000 €. Mõte on selles, et laekuv raha ja investeeringute maht kindlas kohas jääb ikkagi täpselt sama suureks, olgu selleks Martna, Kullamaa või Lihula.
Lisaks, haldusreformi teha üksnes 2 miljoni euro pärast, mis Läänemaa suuruse valla puhul ei ole märkimismäärselt suur summa.
Teisisõnu, kes paneb korvi 3 õuna, see sealt ka kolm õuna vastu saab 🙂

To kodanik
6 aastat tagasi

täpselt nii ongi

kodanik
6 aastat tagasi

Mis mõte on ühe suure valla loomisel?
Tundub, et hr. Suure eesmärk on säilitada endale töökoht, juhul kui maavalitsused peaksid kaduma.
Ühe suure valla loomisel tehakse de iure haldusreform ära, aga de facto jääb kõik endiseks, see aga ei täida haldusreformi sisulist eesmärki.

elanik
6 aastat tagasi

Oleks päris kohutav, kui Suur seda suurvalda juhiks. Tundub, et sinna suunda ta rihib.

Tont.
6 aastat tagasi

Eks silmini vòlgades Haapsalu muidugi ròòmustaks- laenumaksjaid tuleb kòvasti juurde.Vòiks vòlgu juurdegi vòtta.Ja kindlasti ròòmustaks sotsid,sest ùhinemisega koonduks vòim (ja raha) vàikese ringi poliitikute kàtte ning poleks vaja demokraatiat màngida.Ùhinemine PEAB olema vabatahtlik.