Anvar Samost: Algusest peale õnnetu seadus

Võitlusest kooseluseaduse üle sai võitlus selle rakendamise üle. Tuleb loota, et ei tule võitlust seaduse tühistamise üle.

Kooseluseadus pidi saama märgiks, mis kinnitab Eesti kuulumist Euroopa tulevikku vaatavasse poolde. Lõppev aasta on kahjuks näidanud, et dünaamika, mis eelnõu väljakäimisest algas, võib kaasa tuua pigem vastupidist.

Et kõik oleks selge, ütlen alustuseks, et olen samasoolistele täismahus abiellu astumise õiguse andmise toetaja. Aga ka uuest aastast ilma rakendusaktideta kehtima hakkav kooseluseadus on kindlasti parem kui mitte midagi. Kooseluseaduse õnnetus seisab selles, kuidas üritati ideed avalikkusele müüa.

Eesti suur tugevus on olnud tipp-poliitikute võime otsuseid teha ning valijaile neid ausalt ja keerutamata põhjendada. Nii on olnud üheksakümnendate alguse suurte muudatuste ja hilisemate valikutega nagu surmanuhtluse kaotamine, euroga liitumine, mitmed kriisiaja kärped. Asjadest on räägitud ilustamata, mis sisult ju tähendab, et rahvast on koheldud võrdsena, peetud targaks.

Millegipärast otsustasid kooseluseaduse algatuse eestkõnelejad rahvast rumalana näha ja hämada. Rõhuti eelkõige sellele, et abielu institutsiooni ei hakata puutuma ning eelkõige vajavad uudset võimalust oma kooselu registreerimiseks vabaabielus elavad sajad tuhanded erisoolised paarid.

Mitte ühegi erakonna nimel, vaid fraktsiooniülesena esitatud eelnõu seletuskirjas seisis: „Kooseluseaduse eesmärk on tagada mitteabielulises kooselus elavate isikute piisav kaitse kooskõlas põhiseaduse ja Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikaga, järgides samas, et nii ei kahjustataks abielu institutsiooni ega vähendataks paaride motivatsiooni abielusid sõlmida. Praktiliste probleemsituatsioonide reguleerimiseks antakse pooltele võimalus sõlmida kooseluleping.”

See nägi välja silmakirjalik ja oligi silmakirjalik. Küünilisena mõjus ka rakenduslike sätete kõrvalejätmine pärast seda, kui oli selgunud, et 51 häält riigikogus kokku ei saa.

Vaid väga üksikud poliitikud söandasid panna oma täie kaalu selgelt ja jõuliselt kooseluseaduse taha. Kokkuvõttes oli eelnõu menetlemise viis kingituseks neile, kes seni asjatult olid üritanud eurovastasuse, kõva käe ootuse, rahvuspuhtuse ja lausa vandenõuteooriate najal poliitikas kätt valgeks saada.

EKRE seitse kohta uues riigikogu koosseisus ei ole ju juhus või üksnes seniste peavooluerakondade tegemata töö end tõrjutuna tundnud valijatega. EKRE osutus ainsaks erakonnaks, kes tahtis valimiskampaanias selgelt kooseluseadusest rääkida, oma nurga alt loomulikult. Kui vaatame kevadist valimistulemust ringkondade kaupa, siis näeme, kui ootamatult suurepäraseid tulemusi tegid EKRE kandidaadid, kelle kõige tugevam argument seisneski kooseluseaduse vastasesse erakonda kuulumises.

Ka IRLi fraktsiooni koosseis valimiste järel annab tunnistust kooseluseaduse debati mõjudest. Üksikud seadust toetanud keskerakondlased said veast aru. Nüüd on meil neljaks aastaks riigikogu, kus on veel vähem võimalust puuduvaid rakendusakte jõustada, kui eelmises koosseisus. Samuti on EKRE fraktsioon saavutanud kooseluseaduse rakendusaktide eduka pidurdamisega esimese võidu, mis neid ja nende toetajaid kindlasti innustab.

Eesti on praegu saanud maailmas tuntust kui kõige edumeelsem ja liberaalsem Balti riik. See tulemus satub küsimärgi alla kohe, kui selgub, et poolikust seadusest olenevalt tuleb oma õigusi realiseerida soovivail geipaaridel paljudel juhtudel pöörduda kohtusse. Pole ka kindel, et kohus ei tee täiesti ootamatuid otsuseid. Kõik sellised kohtuasjad saavad kindlasti nii Eestis kui ka välismaal väga laialdast meediatähelepanu.

Veel hullem on stsenaarium, kus rakendusaktide vastuvõtmine ebaõnnestub ning selle asemel saab riigikogus kaaluka toetuse kooseluseaduse tühistamise initsiatiiv.

Ei ole tõenäoline, et see läbi läheks, aga üksi võimalus, et eelmise parlamendi vastu võetud sooneutraalne partnerlusseadus võidakse uue, konservatiivsema koosseisu poolt tühistada, ei tule Eesti mainele ning mis veel tähtsam, meie enda ühiskonna sisemisele arengule kasuks. Halvemal juhul tekib võimalus, et vaidlus kooseluseaduse üle muutub permanentseks ning hakkab segama absoluutselt kõiki muid poliitilisi valikuid. Tahaks väga loota, et EKRE ja üksikud keskerakondlased jäävad selles algatuses üksi.