Viilma: referendumi järel saab kooseluseaduse rakendusaktid kinnitada

Kui rahvahääletus on abielu mehe ja naise vahelise liiduna ära defineerinud, võib riigikogu kooseluseaduse rakendusaktid vastu võtta, leiab Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) peapiiskop Urmas Viilma.

Viilma ütles ERR-i veebisaates “Otse uudistemajast”, et rahvahääletus on oluline pigem ühiskondliku positsiooni fikseerimiseks, mitte niivõrd põhiseaduse muutmiseks, ent kui abielu on mehe ja naise vahelise liiduna rahvahääletusel fikseeritud, pole kirik selle vastu, et riigikogu võtaks vastu kooseluseaduse rakendusaktid.

Viilma rõhutas, et Kirikute Nõukogu on olnud kooseluseaduse vastu just selle protsessi tõttu, mis sellega kaasnes ja mis tegi neid ettevaatlikuks. Nimelt ütles enne riigikogu valimisi üksnes Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) välja, et pooldab kooseluseadust, ent pärast valimisi, kui inimesed olid selle põhjal oma hääled andnud, suruti kooseluseadus ka teiste erakondade toel läbi, ehkki rahvas polnud valimistel teisi erakondi toetades seda tahet väljendanud, kirjutab ERR-i uudisteportaal.

“Nüüd on tekkinud hirm, et isegi kui erakonnad ei luba, et lähevad perekonnaseadust muutma (mis sätestab abielu mehe ja naise vahelise liiduna – ERR), võivad saadikud seda teha. Et ajalugu ei korduks, võiks abielu tähendus olla kindlustatud kindlamini, kas rahvahääletuse või põhiseaduse kaudu. Ma ise eelistan selgelt rahvahääletuse teed,” ütles Viilma. “Kui abielu tähendus saab sellisena kindlustatud, siis ma ei näe mingisugust pürbleemi, et kooselus elavad inimesed ei võiks eeldada, et nüüd riik lahendab ära ka nende probleemid.”

Kirik ise aga abielu kuidagi teisiti kui mehe ja naise vahelise liiduna toetada ei saa, sest seda näeb ette pühakiri, mida muuta ei saa. Küll aga saab muuta põhiseadust, lisas Viilma.

“Tegemist on maailmavaatelise küsimusega. /—/ See pole see koht, kus me saame kokku leppida,” ütles Viilma ja tõdes, et kirik on juba aastasadu tagasi leppinud kokku abielu tõlgenduses, mistõttu ei saa nüüd öelda, et selle tõlgendus on muutunud.

Ta tõi näiteks, et samamoodi ei saa president mõnd seadust välja kuulutades pigistada silma kinni põhiseaduse küsimuses üksnes seetõttu, et talle mingi seadus meeldib.

“Et ei mindaks üksteist lihtsalt ründama, on vaja aru saada, miks on ühed ühel, teised teisel seisukohal. Meie jaoks on pühakiri kõrgemal põhiseadusest või vähemalt on nad kooskõlas. Ei taha, et tekiks olukord, kus üks (põhiseadus – toim) on teisest kõrgemal. Pühakirja me muuta ei saa, aga põhiseadust on võimalik muuta. Aga kui on võimalik läbi viia rahvahääletus selle küsimuse fikseerimiseks, pole tingimata vaja minna põhiseadust muutma,” selgitas Viilma.