Seapidajad elavad juba mitmendat kuud sigade Aafrika katku hirmus. Suured seafarmid on aina karmistuvate bioohutusnõuete täitmisega hakkama saanud, kuid väikepidajad lõpetavad tegevuse üksteise järel. Paari üksiku sea hävitamine ei olegi probleem, küll aga tekib probleem siis, kui ühel päeval peab oma tegevuse lõpetama mõni suurfarm. Läänemaa puhul saame suurfarmist rääkida vaid Atriale kuuluvast Linnamäe sigalast, kus on ligi 7000 siga. Ametkonnad on mitu nädalat pead murdnud, mida õigupoolest nendega sigadega peale hakata. Üks soovitab tuleriidale saata, teine transportida teise Eesti otsa jäätmekäitlustehasesse ja kolmas maha matta.
Veterinaarkeskuse eksperdid eelistavad nii suure hulga sigade puhul matmist. Sellest tulenevalt on keskkonnaameti eksperdid näinud vaeva, et selgitada välja koht, kuhu oleks mõistlik matta. Üleeile sai matmispaik kinnitatud, kuid Lääne-Nigula vallavalitsus ei ole väljavalitud kohaga päri, sest matmispaik jääb Keedika külas Oidrema talust vaevu poole kilomeetri kaugusele. Joogiveega salvkaev on lähemalgi.
Õnneks on selle talu elanike kaitseks välja astunud Lääne-Nigula vallavalitsus, kes saatis oma pöördumise valitsuse ja maaeluministeeriumi poole. Kui vallavalitsus poleks seda pöördumist teinud, kas teinuks selle siis talu elanikud või vaikides üritanud oludega leppida? Kui Oidrema talu perenaine oleks kohaliku keskkonnaameti juht Kaja Lotman isiklikult, kas oleks siis Keedika lähipiirkond võimaliku matmispaigana arutlusele tulnudki.
Kuni Linnamäe farm on katkust puutumata, pole põhjust muretseda. Nii kaua tuleb aga vaielda ja arutleda. Katkusurnuaiaks tuleb leida koht, mis ei ole külade lähedal ega kusagil looduskaitse all oleva raba servas. Praegu valitud koht selleks ei sobi. Pärast matmist on rusikatega vehkimiseks hilja.