Haapsalu mehed Alo Lõps ja Taavi Käsk leidsid Vasalemmast sooja töökoha

Vasalemma vallavõim püüab selgust saada kommunaalfirmas, mille ühed peategelased olid Haapsalu linnavolikogu liige reformierakondlane Alo Lõps ja tööotsijate ühingu juht Taavi Käsk.

2010. aasta keskel moodustas volikogu vallale kuuluva Vasalemma Infra. Kuigi vaid kahe töölisega, oli firmal viis juhti: kolm nõukogus, kaks juhatuses. Haapsalu mehed Lõps ja Käsk olid alguses nõukogus, hiljem sai Lõpsist juhatuse liige.

Nõukogu ja juhatuse liikmetega sõlmis tollane vallavanem Aleksei Šatov ihaldusväärsed lepingud. Nõukogu liige sai kuus 4000 krooni pluss lisahüvitised, tulemustasu, koolituste ja ametilähetuste hüvitamine. Lahkumisrahaks oli ette nähtud terve aasta tasu.

Juhatuse liikmena sai Lõps palka pisut üle 19 000 krooni pluss 4000 krooni sõidukompensatsiooni. Temagi lahkumishüvitis oli 12 kuu tasu suurune. Omal soovil lahkudes või vahi alla võtmisel olnuks valurahaks kuue kuu tasu.

„Lõps käis kohapeal mõne korra nädalas, üle kolme korra kindlasti mitte,” ütles Vasalemma Infra praegune juht ja vallaametnik Aare Männik, samuti Haapsalust pärit mees.

Võimuvahetus võttis Infra luubi alla

Mullu juunis avaldas volikogu toonasele vallavanemale Aleksei Šatovile umbusaldust, üks põhjus oli elanike rahulolematus Vasalemma Infraga, selgitas praegune vallavanem Mart Mets. Uus võim võttis Vasalemma Infra luubi alla.

See polnud lihtne töö, sest Infra raamatupidamine oli Haapsalus tegutseva firma Kahe OÜ käes. Kuigi Alo Lõpsi väitel valiti firma välja vähempakkumise korras, on Kahe OÜ omanikeringis inimesi, kes on seotud tööotsijate ühinguga.

Mets pani Infra tollasele juhtkonnale pahaks, et Haapsalust ostetud raamatupidamisteenus oli kallis, kuni 15 000 krooni kuus.

„Liiga suur summa pisikese ettevõtte eest,” ütles Mets. Kahe OÜ esitas 14 kuu eest arveid kokku 11 848 euro (132 000 kr) eest, kuu keskmiseks tuli 846 eurot (13 237 kr).

Praegu ei käi raamatupidamine mitte enam Haapsalu, vaid Vasalemma vallavalitsuse raamatupidamise kaudu.

„See on sigadus,” ütles Infra praegune juht Aare Männik Infra varasema tegevuse kohta. Männik viitas võimalusele, et ettevõte on esitanud vallale arveid töö eest, mida pole tehtud või siis on tehtud, aga kallimalt kui töö nõuab. Ka vallavanema hinnangul esitati vallale ülepaisutatud arveid.

Kuidas valla väikefirma sai nõnda laiutada?

Metsa sõnul tahab vald Infra endistelt juhtidelt tagasi saada niipalju valesti kulutatud rahast kui võimalik, ja mitte maksta nõukogu liikmetele ette nähtud ulmelist lepingutasu.

Nõukogu kolm liiget tahavad kätte saada oma hüvitisi. Metsa sõnul on seda ligi 300 000 krooni. Ei vallal ega Infral ole seda raha, tunnistas Mets.

„Ütlesin volikogus, et on kaks võimalust: kas volikogu suurendab Infra osakapitali või tuleb algatada ettevõtte likvideerimine,” ütles Mets. Vallavalitsus on otsustanud nõukogu nõuded vaidlustada.

Et Lõps oli nobedam, sai ta kohtu kaudu oma hüvitise juba kätte, Infra tasus talle 7628 eurot (u 120 000 kr). Peale selle nõudis Lõps kohtutäituri kaudu välja 1052 eurot viiviseid.

Mis mõttega tehti firma, milles kaht töömeest juhtis kolmeliikmeline nõukogu ja kaheliikmeline juhatus, Mets öelda ei osanud, sest tema oli sel ajal volikogus. See pidi küll kohe alguses selge olema, et selline firma ei majanda end ära.

Kuidas 2700 elanikuga valla kommunaalfirmal jagus nii palju raha, et oma juhid sel kombel üle kullata?
„Ega olnudki,” tunnistas vallavanem. „Seepärast ongi nõukogu liikmeile maksmata.”

Alguses võis Infra laiutada, sest vald andis stardi– ja osakapitaliks 300 000 krooni.

Praegu on ettevõttes palgal juhataja ja üks töötaja.

Kuidas Haapsalu mehed mängu sattusid?

Lõpsi sõnul kutsus nad Vasalemma ammune ühine tuttav Tiit Peärnberg, kellest sai samuti Infra juhatuse liige. Vasalemma meestel oli kavas teha firma, nagu on Haapsalus tööotsijate ühing.
Praegust skandaali — Vasalemma Infrast kirjutas 23. detsembri Äripäev — pidas Lõps poliitiliseks kakluseks.

„Opositsioon lükkas asja kummuli,” ütles Lõps.

Palka ja lepingutingimusi pidas Lõps põhjendatuks, sest tööd olnud palju. Tihtipeale tulnud tal varavalges tööle minna, aga õhtul koju tagasi jõudes tulnud uuesti Vasalemma kihutada, sest seal oli toru lõhkenud või muu avarii juhtunud.

Pealegi ei olnud abitööjõudu, finantsjuhte jts, nagu on näiteks Haapsalus Veevärgis või Linnamajanduses, kõik tulnud endal teha, lisas Lõps.

Mets ütles, et Vasalemma valda ja Haapsalut ei saa võrrelda. Infra kuukäive on 7000 eurot, sellest läks 4500 juhtkonnale.

Raamatupidamise hinda pidas Lõps põhjendatuks, sest kuus tuli välja saata 1500 arvet. Tema mäletab, et raamatupidamisteenuse suurim kuuarve on 11 000 krooni. Sellest ei jagu, et raamatupidajale palka ja riigile selle pealt maksu maksta, ütles Lõps.

Metsa sõnul ei saanud üle 300 arve kuidagi tulla, sest kortereid oli 257. „Kas see on teadlik bluffimine või ei olnud Lõpsil ettekujutust ettevõtte töömahust,” lisas Mets.

Taavi Käsk pidas seda lugu samuti ülekohtuseks ja ennast poliitilise kemplemise ohvriks.

„Tulin selle küla poliitilise kemplemise pärast ära,” ütles ta. „Koalitsioon muutus, ja meid saadeti minema.” Et lepingud lõpetati ühepoolselt, pöördusid nõukogu liikmed advokaadibüroo kaudu vallavalitsuse poole hüvitise nõudega. Vastust ei ole veel, ütles Käsk.

Lõps ütles, et on sellest loost teavitanud oma erakonnakaaslast Haapsalu linnapead.

„Inimene, kes oskab ridade vahelt lugeda ja kes on poliitikas sees olnud, saab aru, et küsimus ei ole minus ega Taavis, vaid kuidas kohapeal võim ära jagada,” vastas Lõps küsimusele, kuidas Urmas Sukles reageeris. Lõpsi sõnul pole ta nii inetut poliitilist mängu, kui on Vasalemmas, kuskil näinud.