Homöopaatia – nõiakunst või täiesti tavaline ravimise viis?

Üldjuhul ei arva nüüdisaegse meditsiini pooldajad homöopaatiast midagi, pidades seda inimese lollitamiseks, siiski kasvab järjekord homöopaatide ukse taga aasta-aastalt aina pikemaks.

Merle Martinson (pildil) on üks neist, kes mõni aasta tagasi oli täielik tavameditsiini patrioot, nüüd aga peab ise loodusravi loenguid ja annab homöopaatilist nõu Kuressaares, aasta pärast loodab oma loengusarjaga jõuda ka Hiiu- ja Läänemaale.

Meediku tütrena kasvanud Merle Martinson jõudis homöopaatia juurde mõni aasta tagasi, siis kui ta väike poeg oli pidevalt haige. „Kahjuks nägin, et üks antibiootikumikuur viis teiseni ning ka kolmandani, ravides vaid haiguse sümptomeid, mitte selle algpõhjusi,” rääkis Martinson. „Märkasin lapse haigestumise taga mustrit, mis viis mind lapsega toidutalumatuse teste tegema.”

Reaktsiooni andsid kümme toiduainet, mille menüüst välja jätmisel oli laps terve kui purikas. Pool aastat hiljem, mil laps oli kahene, proovis Martinson tasapisi toidud menüüsse tagasi tuua, kuid reaktsioon oli larüngiit, ikka ja jälle.

Pärast esmast homöopaadi visiiti koos soovitustega, mida enda käitumises muuta ja seal määratud teri jõudis noor ema paari nädalaga sinnamaani, et võis toidutalumatust põhjustanud ained taas menüüsse võtta, ja laps enam ei haigestunud.

„See oli hetk, kui armusin homöopaatiasse jäägitult ja astusin samal sügisel kodukasutajate kursusele,” ütles Martinson, kes meditsiiniõe tütrena ei arvanud varem homöopaatiast midagi.

„Loodusravi oli minu silmis soolapuhumine, kuid kogemuse kaudu õppisin, kui vale ja kivistunud oli minu arusaam,” avaldas ta.

Ravimise viis on Eestis lapsekingades

Homöopaatia on 200 aastat tagasi dr Hahnemani loodud meditsiiniharu, kus stimuleeritakse inimese immuunsüsteemi looduslike vahenditega. Põhineb see Hipokratese ravi seadusel – sarnane ravib sarnast.

Aine (väike magus terake) määratakse põhjaliku vestluse alusel, kus vaadeldakse igat pisidetaili, sest homöopaatias pole täiesti ühesugust peavalu ega astmat. „Seal on alati miski, mis on just sellele inimesele omane, samuti otsitakse sarnast looduses. Näiteks kui inimesel on pidev tilkuv vesine nohu või ka õietolmuallergia, manustatakse ainet nimega Allium cepa ehk sibul, mille lõikamine tekitab inimeses silmade või hingamisteede sarnast ärritust,” rääkis Martinson.

Vaegused taanduvad üldjuhul väga kiiresti. Kui aga homöopaat õiget ainet ära ei arva, ei juhtu kehas midagi. Samuti puuduvad homöopaatilistel ravimitel igasugused kõrvalnähud.

Homöopaatia on Eestis veel lapsekingades, kuid paljudes riikides on see tavapärane haigekassa rahastatav meditsiiniharu. „Näiteks Saksamaal või Itaalias on lastearst tihtilugu homöopaatiat õppinud ning oskab määrata ainet, Inglismaal on neli homöopaatia haiglat ja selle kuninganna ei lahku kunagi kodust ilma homöopaatilise esmaabi kohvrikeseta; Soomes on neli kooli ja ka meie naabrid lätlased armastavad homöopaatiat,” loetles Martinson.

Enamikus Euroopa riikides saab homöopaatilisi aineid apteegist. „Õnneks on aina enam ja enam ka meie väikeriigi inimesi leidnud tee homöopaatia juurde ja väärtustab seda,” rõõmustas ta.

Homöopaatilisi baaskomplekte saab kõige lähemalt osta Soomest ja Lätist. Eestis on tavaapteegis müügil üksikud heelid ehk nii-öelda mitmest ainest kokku segatud preparaadid, et inimene, kes üksikainet valida ei oska, siiski abi saaks.

Eesti keeles on avaldatud mahukas raamat kodukasutajale – „Praktiline homöopaatia”. Nimetab 60 põhilist ainet, mida kodus vaja läheb. Pisut räägib ajaloost ja seletab ära põhimõtted. Palju infot leiab inglis- ja saksakeelseist internetiportaalidest. Tallinnas tehakse ka kodukasutajate kursusi, kus saab juba sügavamaid teadmisi ammutada.

„Homöopaadiks saadakse, kas välismaal koolis õppides või väga kõvasti ise tööd tehes ja lugedes,” ütles Martinson.

Kas homöopaati saab usaldada?

Kuna homöopaat töötab teistel alustel kui tavameditsiin ning haiguse diagnoos on kõrvaline lisainfo, ei pea homöopaadil olema meditsiiniharidust. Iga endast lugupidav homöopaat on end korralikult kurssi viinud keha toimemehhanismidega. Homöopaatia on keha toetav ja Martinsoni sõnul väga tõhus. „Seal pole ühtegi mürgist ainet, mis tähendab, et sobib ka rasedale ja kas või vastsündinule.”

Martinsoni kodust on pärast homöopaatiaga tutvumist kadunud kõik tavaapteegi ravimid. „Abikaasa viskas oma peavalutabletid minema viimasena, kui nägi meie hambatulekust kõrges palavikus pahurat pisipoega, kes pärast vastava tera saamist oli kümne minutiga kui ümber vahetatud,” ütles Martinson. „Või väike käepõletus, kus laps röökis jaheda vee all kätt jahutades hetkeni, mil sai selle tera. Ka peahaava on laps kukkunud ning arnikatera peatas kohe verejooksu ning laps rahunes, lubas arstil rahulikult haava sulgeda ja oli kabinetist väljudes rõõmsameelne.”

Martinson märkis, et on käinud arnikaga hambaarsti juures, kus kasutas seda tuimastuse asemel.

„Hambaarst toksis lahtist närvi ega mõistnud, kuidas mul valus ei ole,” tõi Martinson järjest näiteid.

Martinson selgitas, et tavameditsiinist homöopaatiale üleminek eeldab ka teisiti mõtlemist.

„Peab aru saama, et haigus liigub keha seest välja, ning oluline pole mitte diagnoos, vaid üleüldine haiguspilt. Iseennast peab õppima usaldama.”

Krooniliste haiguste ravis peab ka olema kannatlikkust, sest aastate jooksul tekkinud seisund ei lahene hetkega.

„Vahel peab mitu ainekihti nagu sibulat lahti koorima, et jõuda olukorra tuumani, oleme ju inimestena tavaliselt murede kogujad,” teab ta.

See kõik toetab keha, läheb algprobleemini välja ning on väga tõhus.

Homöopaatias pole ravimatuid haigusi

Tavameditsiinis on tunnistatud ravimatuks astma, mis on homöopaadi juures kergelt lahendatav. Abi saab ka viljatusele ja diabeedile. Niisamuti võib homöopaatiaga aidata sünnitust esile kutsuda ilma mingisuguseid hormoone kasutamata. Homöopaatia pole mitte ainult akuutsete külmetushaiguste tõhus ravi, vaid ka enamiku allopaatiale ravimatuks jäävate krooniliste seisundite lahendaja.

Homöopaatias pole ühtegi kehale mürgist ainet ja homöopaatilistel teradel puudub säilivusaeg. Homöopaatia sobib nii rasedale kui ka vastsündinule.

„Tavameditsiin on keskendunud ainult haiguse sümptomite kaotamisele, mis tähendab, et haigus ise jääb välja ravimata ning läheb aina sügavamale ja tõsisemaks. Meil on suur hulk inimesi krooniliste haiguste küüsis juba enne keskikka jõudmist, paljudele on elu lõpuni välja kirjutatud kanged ravimid, mis tekitavad omakorda kõrvalnähtudena uusi haigusi,” ütleb Martinson, kes arvab, et tegelikult saab ka vanaduses olla terve.

Martinson oli enne loodusraviga tutvumist kümme aastat stjuardess, tutvudes paljude maade rahvaste ja kultuuridega. Praegu õpib ta ametit tunnustatud homöopaadi Elery Tammemägi juures. Kuressaares peab Martinson loodusravi loenguid ning nõustab inimesi personaalselt.

„Loodan peagi kolida saarele ning olla abiks nii Saare-, Hiiu- kui ka Läänemaa inimestele,” ütles Martinson.

Praegu saab Merle Martinsoniga kontakti Facebookis Merle Loodustuba Kuressaares nime all. Abi ja nõu võib küsida ka Facebooki gruppidest Homöopaatia Eestis ning Homöopaatia huvilised.