Pärandkoosluste Kaitse Ühing kaardistab 2015. aastal Eesti poollooduslike koosluste majandamise jaoks vajaliku infrastruktuuri. Eesmärgiks on selgitada välja poollooduslike koosluste majandamiseks ja taastamiseks vajalike ligipääsuteede, sildade, truupide, peale- ja mahasõiduteede, lao-, laadimis- ja ümberpööramisplatside jmt rajamise ning korrastamise vajadus ja asukohad. Tööd tehakse Keskkonnaministeeriumi tellimusel.
Pärandkooslused on põlised inimtekkelised pool-looduslikud kooslused, eelkõige puisniidud, alvarid, luhaheinamaad, rannaniidud, aga ka teised karja- ja heinamaad, kus inimmõju on piirdunud vaid niitmise ja karjatamisega. Pärandkoosluste säilitamine on meie looduskaitse üks olulisemaid vastutusvaldkondi. Poollooduslikke kooslusi iseloomustab suur elustiku mitmekesisus.
Looduskaitse arengukavas on seatud eesmärgiks, et 2020. aastaks on Eestis majandatud 45 000 hektarit poollooduslike kooslusi. Sada aastat tagasi oli poollooduslike koosluste pindala Eestis üle miljoni hektari. Kaasajal on säilinud kuni 60 000 hektarit, millest 27 000 hektarit on majandatud.
Et kõik poollooduslike koosluste majandajad saaksid oma vajadustest teada anda, korraldatakse 2015. aasta kevadel üle Eesti avalikud koosolekud.
Läänemaal algab koosolek 5. märtsil kell 13 Matsalu Rahvuspargi keskuses Penijõel.
Pärandkoosluste Kaitse Ühing on mittetulunduslik valitsusväline organisatsioon, mis on asutatud 1997. aastal eesmärgiga tagada Eesti pärandkoosluste püsimine. PKÜ loomise ajendiks oli tõdemus, et 20. sajandi jooksul on Eesti pool-looduslike koosluste hulk vähenenud määral, mis ohustab nii nende koosluste endi kui ka nendega seotud liikide püsimist Eesti looduses. Pärandkoosluste hoidmise kaudu toetab PKÜ ka eesti traditsioonilise maakultuuri ja külaelu säilimist.