Riigikogu võttis täna 78 poolthäälega vastu seadusemuudatused, mis lubavad laste elatisraha tasumisest kõrvale hoidmise korral kohtul peatada võlgniku jahipidamisõiguse, mootorsõiduki juhtimisõiguse, väikelaeva ja jeti juhtimisõiguse ning peatada kalastuskaardi, relvaloa ja relvasoetamisloa kehtivuse.
Valitsuse algatatud täitemenetluse seadustiku muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (803 SE) näeb ette ka seda, et samaaegselt eelpool nimetatud õiguste ja lubade kehtivuse peatamisega, keelab kohus ka samade õiguste ja lubade andmise. Õigused peatatakse, kui võlgnik jätab maksmata vähemalt 3 kuu elatise, mida täituril ei õnnestu sisse nõuda võlgniku vara arvelt.
Seaduse kohaselt peab kohtutäiturit võlgniku distsiplineerimise ja elatise sissenõudmise eesmärgil võlgnikuga regulaarselt ühenduses olema, et selgitada välja, miks võlgnik ei täida lapse ülalpidamiskohustust, millised on tema sissetulekud ning kuidas ta kavatseb elatise võlgnevust likvideerida. Lisaks kohustatakse kohtutäiturit võlgniku valduses olevaid ruume ja maatükki regulaarsemalt läbi otsima arestitava vara leidmiseks ning selle müümiseks, kui muud täitetoimingud pole pika aja jooksul võimaldanud elatist sisse nõuda.
Seaduse järgi ei ole võlgnikul võimalik saada erametsaomaniku toetust ja ettevõtluse alustamise toetust.
Uute meetmete eesmärk on tõhustada lapse elatise sissenõudmist ning avaldada ennetavat mõju, et lapse elatist maksma kohustatud isik täidaks elatise maksmise kohustust vabatahtlikult.
Seadus näeb ette ka seda, et kõrgkoolis õppival täisealisel isikul on õigus nõuda kuni 21. eluaastani vanemalt elatist. Kehtiva õiguse kohaselt on täisealisel isikul õigus nõuda vanemalt elatist kuni 21.eluaastani, kui ta jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhi-, kesk- või kutsekoolis. Seadus pikendab lapse elatisnõude aegumistähtaega kolmelt aastalt kümnele aastale.
Samuti täpsustab ja muudab seadus arestitava sissetuleku mõistet. Kui seni on lähtutud põhimõttest, et isiku sissetuleku suuruseks on rahas makstava sissetuleku suurus, siis uue korra kohaselt saaks kohtutäitur hakata arestitava tasu hulka lugema ka tööandja poolt võlgnikule isiklikuks otstarbeks antud mitterahalisi hüvesid.
Lisaks antakse kohtutäiturile õigus arestida kolmandale isikule võlgniku eest makstud rahaline kohustus, kui ühes kuus kolmandatele isikutele makstud rahalised kohustused kokku ületavad võlgnikule ühes kuus ettenähtud mittearestitava sissetuleku summa. Selle muudatusega püütakse saada kätte kohtutäituri eest varjatud raha, mis on makstud võlgniku kohustuste täitmiseks kolmandale isikule sularahas või kasutades teise isiku kontot.
Eestis on umbes 10 000 elatisraha võlglast, kes aastas jätavad oma lapsed ilma enam kui 10 miljonist eurost.
Lõpuks ometi. Aga kui poleks valimisi,siis saaks rongaisad edasi k.eppida….