Rannarootsi muuseumi ees avati täna paatkalmet meenutav mälestusmärk neile tuhandetele inimestele, kes 1943-44 aastal rahutute aegade eest Läände põgenesid.
Kivist paadi kujutis on valminud põllukividestkividest, mis on Haapsallu toodud rannarootsi asualadelt ja põgenemispaikadest. Pakrilt on jõudnud Haapsallu ja paadi mastikand – vana veskikivi.
Mälestusmärgilt eemaldasid sümboolselt purje kujutava katte Kaitseliidu ja Eesti endiste metsavendade liidu liikmed: Vahur Toomas, Leili Seisonen, Ott Luts ja Arvi Matto. Mälestusmärgi pühitses EELK peapiiskop Andres Põder.
"Kui 70 aastat tagasi lahutasid paadid meid lähedastest, siis täna avatud mälestusmärk jääb meid ühendama," ütles Rannarootsi muuseumi direktor Ülo Kalm.
"Sellega monumendi avamisega on meie auvõlg tasutud," ütles Lääne parost Tiit Salumäe. Ta meenutas kümne aasta tagust aega mil Rootsis, Dalaröl avati Haninge-Haapsalu sõprusühingu eestvedamisel mälestussammas Balti põgenikele.
Üks põgenikest, kes Dalaröle saabus oli Haapsalust 22.09.1944 põgenikelaevaga teele asunud kunstnik Ilon Wikland.
Riigikogu asespiiker Laine Randjärv laenas oma sõnavõtus tsitaate luuletaja Marie Underilt, kes koos Artud Adsoniga olid ühed mitmekümnest tuhandest paadipõgenikust – lahkudes laevaga Triina Tallinnast täpselt 70 aastat tagasi, 20. septembril.
Randjärve sõnul oli 1944. aastal suvel inimestel selge, et tuleb uus nõukogude okupatsioon ja meelest polnud läinud 1941. aasta küüditamine. Uute repressioonide eest otsistigi võimalust Läände pääseda. "Põgeneti surma eest ära ja elu eest," ütles Randjärv.
Nii otsiti kokku paadida ja paadimehed, kes julgesid ka sügistormidele vaatamata üle mere teel asuda. Lisaks tormidele oli oht saada vene laevade poolt põhja lastud. Randjärv meenutas transpordilaeva Moero, mis lahkus Tallinna sadamast enam kui 3000 inimesega pardal, kuid mis sai vene torpeedotabamuse ja uppus kümne minutiga. Moetolt suudeti päästa veidi üle 600 inimese.
"Paadipõgenike lugu on suur Eesti lugu ja need lood tuleb ära rääkida," ütles Randjärv.
Asespiiker lisas, et tänuga tuleb mõelda ka neile riikidele, kes Eesti põgenikke vastu võtsid – Rootsi, Soome ja Saksamaa ning hiljem ka Kanada, USA ja Austraalia.
Mälestusmärgi avamisel viibinud Rootsi suursaadik Eestis Anders Ljunggren ütles, et kui täna räägitakse sageli põgenikest kui probleemist, siis need põgenikud, kes tulid sõja jalust Eestist on Rootsi riigile palju rõõmu ja kasu toonud.
Fotod: Merilin Kaustel-Lehemets
Praegu muidugi paljudel raske mõista kui rasked need ajad võisid olla. Vene ja Saksa okupatsioonid on jälje jätnud. Ja kahju, et nüüdki minnakse, kuigi samuti oleks paljud heameelega ikka siin.