Haapsalu–Asuküla bussiliinil Ridala vallas on kolm peatust, millel puudub vähimgi tähis, et tegu on bussipeatusega. Praegune süsteem võib toimida kohalike seas, kes teavad, kus buss peatub, kuid kaugemalt tulnu jääb tõenäoliselt hätta.
Haapsalu poolt sõites on esimene tähistamata peatus Valgevälja tee peatus. Järgmine on Vahtra peatus, mille ainsaks märgistuseks on kurvi kõrval asuvad postkastid. Ka Nurme peatuses tekib küsimus, mille alusel bussijuht siin peatuda tohib. Tavalisest maanteeäärest ei erista seda mitte miski. Segadusi on ka peatusenimedega. Juba pikemat aega seisab Palli peatuse sildil peatuse endine nimi Topu.
„Riigimaanteedel olevate bussipeatuste rajamisega peaksid tegelema maanteeamet ja maavalitsus,” ütles Ridala valla majandusnõunik Ailar Ladva.
Maanteeametis pole Ladva sõnul siiani peatuste rajamiseks vajalikku raha leitud.
Kui palju ühe peatuse tähistamine maksta võib, on Ladva väitel raske öelda. „Hind oleneb sellest, kas need peatused tuleksid laiendusega või ilma,” nentis Ladva. Ladva sõnul arutati Asuküla liini peatuste teemat maanteeametiga viimati kevadel.
Ladva kinnitusel muudeti mõne aja eest peatuste nimesid, mistõttu on Palli peatuse märgil veel vana nimi. Selle nime muutmine peaks Ladva sõnul samuti kuuluma maanteeameti pädevusse. „Eks me pea maanteeametiga sügisel selle teema taas üles võtma,” ütles Ladva.
Lääne maavalitsuse ühistranspordi vaneminspektor Alar Tõnisson kinnitas Lääne Elule, et tema andmeil on Asuküla liini peatuste küsimus samuti maanteeameti poolse rahastamise juurde seisma jäänud. Tõnissoni sõnul pole maavalitsusel olude lahendamiseks palju võimalusi. „Meie saame ainult märgukirja teha,” nentis Tõnisson.
Maanteeameti liikluskorralduse osakonna spetsialist Jaak Saard ütles, et on asjast teadlik. „Mõistlik oleks Lääne maavalitsusega see asi läbi arutada. Ehk saame töid mingis mahus juba sellel aastal ära teha,” lausus Saard.
Saardi sõnul oli aastaid tagasi ka Pärnumaal küllaltki palju sellesarnaseid probleeme, kuid seal on olud nüüd etapiti tööd tehes paranenud.
