Lääne Elu võttis kätte ja helistas läbi laevandusfirmad, kelle kohta väitis majandusministeerium, et nad on kutsutud Väinamere parvlaevahankele. Plaan oli küsida, kas nad tulevad hankele ja kui ei tule, siis miks. Paraku selgus, et paljud firmad ei tea hankest midagi. Ajakirjanikul tuli pikalt seletada, millisest hankest, millistest parvlaevaliinidest jutt käib, et saada kommentaar. Seda seepärast, et vastupidi majandusministeeriumi väitele polnud kutset saadud.
Ministeerium väidab, et need kutsed polnudki tegelikult kutsed, vaid lihtsalt firmadele e-kirjaga saadetud info hanke kohta. Tehniliselt on see muidugi nii. Hange pole mitte kutsetega, vaid avalik, seal võivad osaleda kõik. Ministeeriumi laialisaadetud infol juriidilist tähendust ei ole.
Seda enam on imelik, et ministeerium pole kaks nädalat pärast hanke väljakuulutamist vaevunud kontrollima, kas e-kirjad ka kohale jõudsid. Või kas neid üldse saadeti. Firmad ootavad kirja, kas või mulla alt, nagu Maria-laulus, aga selgub, et need jäänud hoopis saatmata.
Jääb mulje, et avalikkusele esitatakse hanget kui rahvusvahelist, kuid tegelikult kavatsetakse see jätta siseringi asjaks. Näiliselt on ministeerium teinud kõik võimaliku, et hankele tuleks osalema firmasid laiast maailmast, et konkurents oleks tihe ja konkursi põhjal selguks tõesti kõige parem teenusepakkuja. Tegelikult on plaan, et praeguse vedaja Väinamere Liinide kõrval esitab pakkumuse vaid riigifirma Tallinna Sadam ja võidab. Eesmärk saada Vjatšeslav Leedo käest rasvane Väinamere liinide monopol riigi kätte on siis täidetud.
Hanke lõpuni on küllalt aega, ministeerium võiks veel vead parandada, näiteks hankele laevandusportaalides ja -väljaannetes reklaami tehes. Või kas või oma saatmata e-kirjad ikkagi lõpuks ära saates. Iseasi, kas selleks tahet jätkub.