1

Ammas ja Veske: „Teeme päris ajalehe!”

Urmas Lauri

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Eesti vanim erakätes ajaleht Lääne Elu on olnud viimase veerandsajandi jooksul justkui Eesti riigi peegelpilt. Ärkamine nõukogude võimu lagunemise ajal, tormilised 90. aastad ja neile järgnenud stabiilne areng kajastuvad kõik ka Lääne Elu ajaloos.

1980. aastate lõpus oli muinsuskaitse seltskonnas aktiivne abielupaar Andres ja Anneli Ammas. „Tollal tähendas see poliitika tegemist. Sinna koondus iseseisvusmeelne ringkond, kes ajas muinsuskaitse kaudu Eesti asja,” ütles üks Lääne Elu omanikke ja kümme aastat peatoimetaja ametit pidanud Andres Ammas.

Ammased tutvusid arvutialal tegutsenud Arne Veskega ning vaimustusid võimalustest, mida moodne tehnika tõotas. „Küsisime, kas oleks võimalik muinsuskaitse ajalehte teha. Arne ütles talle omase hooga, et „mis muinsuskaitseajaleht, teeme päris ajalehe!”,” meenutas Andres Ammas. Meediamaastik ei olnud 1989. aastal Läänemaal aga tühi. 1956–1988 tegutses siin Töörahva Lipu nime kandnud ja 1989. aasta juunis Läänlase-nimeliseks saanud suure tiraažiga maakonnaleht.

„See ajaleht oli neil tol hetkel ikka väga lahja. Trükiti lüpsivõistluste tabeleid ja muud sellist. Nende ajaleht oli seisma jäänud ja aeg oli edasi läinud,” ütles üks Lääne Elu omanikke Arne Veske. Juba alguses õnnestus Lääne Elul meelitada endale mitu sealset töötajat.Andres Ammas

„Peale Arne ja minu olid meil sisulise poole peal tööl Anneli, kes töötas varem konkurendi lehes, ja Sven Saun,” ütles Andres Ammas (pildil). Korrektoriks sai Heli Tammik. Tammikul olid eriti rängad tööpäevad, sest päeval luges ta korrektuuri Läänlases, õhtul aga Lääne Elus. Esimesest numbrist peale võttis pildistamise oma õlgadele Arvo Tarmula.

Tarmula oli Haapsalu KEKis poole kohaga fotograaf ja poole kohaga insener. Ka tema oli teinud varem kaastööd Töörahva Lipule. „1989 oli pöördeline periood. Kuna ma olin siin tuntud fotograaf, kutsuti mind Lääne Elusse. See oli mul õige moment, sest Haapsalu KEK lagunes parajasti,” ütles Tarmula.

Toimetuse kaastöölisena lõi juba varakult kaasa ka Aivo Paljasmaa, kes elas 1989. aastal veel Tallinnas. „Andres kutsus mind siia kampa,” ütles Paljasmaa.

„Töörahva Lipus oli ju selgelt tunda, kes tahtsid muudatusi ja kes vanamoodi jätkata. Eks need, kes tahtsid muudatusi, tulnud vaikselt Lääne Ellu üle,” tõdes Andres Ammas.

Nõukogude võimu vari

Arne VeskiLääne Elu algus ei olnud lihtsate killast. Tuli hankida paberit ja trükiplaate, mida käis Karjalas Peterburist mitusada kilomeetrit põhja pool olnud paberitehastest toomas Arne Veske (pildil) ise. See ülesanne ei olnud ohutu, sest just ühe sellise sõidu ajal pidas eriüksus OMON Veske kinni ja otsis tema auto läbi. See on Veske sõnul talle siiani meelde jäänud. Siiski õnnestus kõigest hoolimata kõik Lääne Elule vajalik kohale tuua.

Paberinappus sai lõpuks ka kaalukeeleks, mis aitas Lääne Elul alistada konkureeriva ajalehe Läänlane. Inflatsioon oli toona kiire. Raha läks odavamaks ning paber kallimaks. Läänlane tõstis hinda ja nõudis 1992. aasta kevadel oma tellijailt raha juurde. Lääne Elu seda ei teinud. „Tegime sellise otsuse, sest raha juurde küsimine on halb asi. Panime selle kohta siis suurte tähtedega ka kuulutuse lehte,” ütles Veske.

„See osutus õnnelikuks otsuseks, sest tõi tiraažide mõttes pöörde. Sinnamaani olime kogu aeg olnud tiraažilt väiksem ajaleht,” ütles Ammas. Paberikriisiga oli lahing võidetud. Üha kahaneva tellijate arvuga Läänlane lõpetas oma tegevuse novembris 1993.

Majanduslikud raskused polnud aga mitte ainsad tõkked, mida noor ajaleht pidi ületama, sest endiselt valitses nõukogude võim. „Päris alguses oli keeruline kohalike parteitegelastega suhelda. Pidime saama lubasid ja käima Glavlitis oma lehte ette näitamas.

Alguses ilmusime kord kahe nädala tagant. Isegi selleks, et minna iganädalase ilmumise peale, pidime seisma parteikomitee ees. Pidin siis selgitama, miks on vaja tihedamini ilmuda,” kirjeldas Veske.

Lääne Elu ilmumist otseselt ei takistatud. „Aga ega nad rõõmsad ka olnud. Aega on nii palju mööda läinud ja ma ei taha nimesid nimetada, aga seal oli selliseid küll, kes olid ikka ehtsad parteilased ja kes arvasid, et mis leht see üldse on,” ütles Veske.

„Isegi nimi Lääne Elu tundus võimudele kahtlane. Küsiti, et millist läänt silmas peetakse,” lisas Andres Ammas.

19.–21. augustil 1991 Moskvas toimunud augustiputš sundis erakorralisi plaane pidama ka Lääne Elu toimetuse. Tollal poliitikaga tegelnud, ülemnõukogu liige olnud Andres Ammas oli murranguliste sündmuste ajal Toompeal, kuid mäletab hästi, et olud olid pingelised. Peeti nõu, kuidas vajadusel arvutid ja printerid ja kogu muu vajalik kraam kuhugi peitu panna.

„Tõsiselt arutasime, kas oleks võimalik välja anda põrandaalust lehte nagu omaegseist ajalootundidest tuttavad Anvelt ja Pöögelmann,” nentis Ammas.

„Seda ma ei kartnud, et meid Siberisse saadetakse. Oht, et öeldakse „poisid, seda lehte te enam ei tee”, oli aga küll,” lausus Veske.

Hiljem ei ole lehe omanikel olnud kartust, et Lääne Elu ootamatult peaks kaduma. „Kui sai selgeks, et riik on olemas ja see on stabiilne ja mingisugust tagasipöördumist ei tule, sai selgeks seegi, et ajalehega on kõik korras ja ka meiega ei juhtu midagi,” lausus Ammas.

Innovatiivne väikeleht

Lääne Elu paistis juba esimesest numbrist silma sellega, et lehe tegemiseks kasutati arvutit. „Arvutikasutus ei olnud eesmärk iseenesest, see oli töövahend. Alguses oli meil eriliselt algeline programm. Tegime valmis mõõdetud veerud, lõikasime need välja ja kleepisime põhjale, mis läks trükki. Fotosid suurendati ja vähendati lehe tarbeks vastavalt mõõtudele, mis me trükikojale andsime,” meenutas Veske.

Alguses ei olnud Lääne Elul oma arvutit ega toimetusemaja. Esimesed numbrid pandi kokku Sulevi vabriku kitsastes ruumides asunud arvutil, kuid õige pea koliti üle Sven Sauna Mulla tänaval asunud avarasse korterisse, kuhu toimetus omale toa sai.

Kuna Lääne Elul oli siis ainult üks arvuti, venisid tööpäevad sageli väga pikaks, sest oma teksti sai sisse lüüa korraga ainult üks inimene. „Olime noored ja uljad, päevad olid pikad, kuid see oli siis ka loomulik. Ega ainult ajakirjanduses niimoodi rabatud. Kes oma äri püsti pani, töötas samamoodi 12 tundi päevas,” ütles Ammas.

Kuni leht ilmus iga kahe nädala tagant, saadi ühe arvutiga hakkama. Oktoobris 1989 tihedamale ilmumisgraafikule üle minnes tuli juurde ka arvuteid, millel tööd teha. 1990. aasta alguses kasutusele võetud küljendusprogramm Pagemaker laiendas toimetuse võimalusi veelgi, sest lubas kasutama hakata juba keerulisemaid kujundustehnikaid. „Printimas käisime siiski mõnda aega veel Sulevis,” ütles Lääne Elu ajakirjanik Kaire Reiljan.

Arvutipark ja tarkvara ei olnud mitte ainsad asjad, mis Lääne Elus kasvasid. Läänlasest tulid üle ajakirjanikud Urmas Lauri ja Lehte Ilves. Samuti võeti reporterina tööle Kaire Reiljan.

Esimestel aastatel nappis Ammase sõnul veel ajakirjanduslikke oskusi, kuid toimetus tegi selle tasa oma õpihimuga. „Olime koolitustele orienteeritud. Käisime nädalavahetusel kaheks päevaks Tartus, kus ajakirjanduskateeder korraldas Lääne Elule tänapäevases mõistes seminari. Urmas Lauri kutsus ühe oma sõbra, Soome ajalehetoimetaja, meid siia koolitama,” tõi Ammas näiteid.

„Paljudest tollastest väikestest lehtedest eristus Lääne Elu just professionaalsuse poolest. Tõed uudise ja kommentaari lahushoidmisest ja uudise ülesehitusest jõudsid Lääne Elu toimetusse varem kui paljudesse muudesse lehtedesse,” lisas Ammas.

„Nii mõnedki lehetegijad on tagantjärele tunnistanud, et nende ajalehtede ülesehitus viksiti meie pealt maha,” ütles Veske.

Toimetuse kolm kodu

Suurem toimetus vajas ka suuremat kodu ning 1990. aastal koliti Saue tänava majja. Kaire Reiljanil on meeles, kuidas Saue tänaval korraldatud suurpuhastuse ajal rõõmsalt põrandaid pesti. „Kraanikausi all, kuhu me vett kallasime, oli aga solgipang, mida pidi õues olevasse auku tühendama. Hiljem selgus, et kuna pang sai täis, voolas kogu põrandapesuvesi tegelikult maha,” ütles Reiljan. Majas puudus kanalisatsioon.

„Toimetus oli siis kui väike pere, kes korraldas toimetuse hoovis pidevalt vahvaid koosviibimisi,” lausus Tarmula.
Uue toimetusehoone leidmine käis tol ajal teisiti kui praegu. „Praegu, mil rendipindade pakkumine on kolossaalne, ei kujuta seda aega ettegi. Siis tuli sinna minna, kuhu majavalitsus lasi,” ütles Ammas.

„Selle maja asukohta vaadates on selge, et inimestel ei olnud sinna kuigi mugav kuulutusi tuua. Majal endal polnud häda midagi. Seal oli tore üheskoos õues istuda. Hilisem toimetusemaja, Ehte 4, oli logistiliselt juba paremas kohas, sest sinna oskasid inimesed tulla ja seal sai normaalselt ka autoga parkida,” lausus Veske.

Rootsi turul asuvasse Ehte 4 kolis toimetus 1995. aasta oktoobris. „Ehte tänaval saime paari-kolme peale oma kabineti. Asi hakkas võtma juba rohkem kontori ilmet ning kaduma hakkas varasem segasummasuvila,” ütles Reiljan. Eriti rõõmsad olid toimetuse töötajad olnud veekloseti üle, sest seda luksust Saue tänava majas ei olnud.

Aprillist 2000 leidis Lääne Elu omale järgmise kodu endise trükikoja kolmandal korrusel. Siin sai Lääne Elu toimetus juba päris kontori ilme. Trükikojahoones on Lääne Elu tänaseni. Taas joonistub välja omamoodi põnev paralleel Lääne Elu ja Eesti riigi arengu vahel. 2000. aastaiks olid tormilised ajad läbi ning algas stabiilne areng.

Värviline ajaleht ja internetimeedia

2000. aastail olid kaks suurimat muudatust Lääne Elus internetimeedia areng ning üleminek värvitrükis ajalehele. Neist viimast ei tasu Arne Veske sõnul liigselt esile tuua. „Sellest värvitrükist on hiljem jäänud mulje, nagu oleks revolutsiooni tehtud. Tegelikult oli see lihtsalt õige hetk. See ei olnud väga pikalt kaalutletud otsus.Aeg läks edasi ja meiegi pidime arenema,” ütles Veske.

Internetiajastu on sundinud võrku kolima ka ajalehed. „Ajakirjanduse pilti on see totaalselt muutnud. Pean tunnistama, et olen selles asjas ettevaatlik. Saan aru, et sellele ei saa kätt ette panna, aga ma ei häbene tunnistada, et mulle ei meeldi online-meedia kui nähtus,” ütles Ammas.

Ammase sõnul on Lääne Elu üks tähtsamaid saavutusi, et leht on siiani kestma jäänud. Alahinnata ei saa, et Lääne Elu on mõnes mõttes Eesti riigi viimase 25 aasta ajaloo peegel. „Lääne Elust on läbi käinud väga palju häid ajakirjanikke, kes on siin alustanud ja pärast kõigis teistes üleriigilistes väljaannetes hakkama saanud,” ütles Ammas.

Ajalooliselt tähtsat rolli toonitas ka Lääne Elu fotograaf Arvo Tarmula. „Nende aastaste jooksul on jäädvustatud Läänemaa areng. See on hästi põnev periood. Nii palju huvitavaid inimesi, keda oleme kajastanud. Sa oled saanud anda tükikese Läänemaa ajaloo jäädvustamisse,” on Tarmula uhke.

Ammas tõi esile ühe talle eriti hinge läinud Lääne Elu puudutava tunnustuse. „Olen seda varemgi maininud, kuid mulle isiklikult oli parim kompliment, kui kohtasin toimetuses Viive Ernesaksa. Jõudsin kuidagi jutus mainida, et oleme mõlemad konservatooriumis õppinud, ja siis vastas Viive Ernesaks mulle: „Noh, seda ma vaatasin. Lääne Elus on tempod hästi paigas.”.

Veerandsajandine ajalehe pidamine eeldab mõningast missioonitunnet. „Minu poolt on küll kohalikku patriotismi. Ma ütleks, et siin on patriotismi rohkem kui äri. Kui peaksin lehte pidama näiteks Põlvas, ma ei teeks seda,” ütles Veske.

„See leht ei ole kunagi olnud ainult äri või ärapanemise koht. Missioonitunne võiks olla selle lehe tunnussõna. Arvan, et Lääne Elus on seda tunnet olnud rohkem, kui ma väljast vaadates olen seda tajunud mõnes muus väljaandes,” ütles Ammas.

Lääne Elu arvudes

  • 13. juuli 1989 – Lääne Elu 1. number
  • Oktoober 1989 – Lääne Elu muutus nädalaleheks
  • Märts 1990 – Lääne Elu kolis Saue 5 toimetusemajja
  • September 1991 – Lääne Elu hakkas ilmuma kaks korda nädalas
  • 27. juuni 1992 – Lääne Elu esimene kroonileht
  • Jaanuar 1993 – Lääne Elu hakkas ilmuma kolm korda nädalas
  • Oktoober 1995 – Lääne Elu kolis Saue tänava toimetusest Ehte 4 majja
  • Oktoober 1997 – Lääne Elu hakkas ilmuma neli korda nädalas
  • 13. detsember 1997 – Lääne Elu 1000. number
  • Jaanuar 2000 – Lääne Elu hakkas ilmuma taas kolm korda nädalas
  • Aprill 2000 – Lääne Elu kolis trükikojahoone kolmandale korrusele
  • Aprill 2003 – Esimene värvitrükis Lääne Elu
  • 20. detsember 2003 – Lääne Elu 2000. number
  • 9. september 2010 – Lääne Elu 3000. number
  • 1. september 2011 – Lääne Elu avas uudisteportaali
  • 13. juuli 2014 – Lääne Elu 25
NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
trackback
Ajakirjanik Anneli Ammas pälvis tänu sotsiaalteemade kajastamise eest | Lääne Elu

[…] Anneli Ammas oli üks neist, kes alustasid 3. juulil 1989 ilmuma hakanud Lääne Elus. […]

wpDiscuz