Kolmapäeva õhtul pärast poolfinaaljooksu pöördunuks Rasmus Mägi nagu kõigi oma poolehoidjate suunas ja andis nagu varjatud vihje, et reedeses finaaljooksus jätab ta hüvasti olümpiaareenidega. Tema sõnade helistikus võis tabada kerget pidulikkust ja veidike ka kurbust, nagu sellistel hetkedel tavaks.
Jooksurüütli avameelsus tipnes sõnades, et päritolult on ta ju tavaline Tartu Annelinna paneelmaja viienda korruse poiss, kes unistas võidu joosta maailma kõige vägevamatega vaatamata neile looduse poolt antud suurematele eeldustele, sealhulgas ka nahavärvile. Nüüd tundub Mägile endalegi uskumatu, kuhu ta lõpuks välja jõudis.
Jooksukarjääri algul peibutasid välejalgade kütid teda stipendiaadina Ameerika ülikoolidesse, kus imevabrikute kombel staare toodetakse.
lõhkes ja ka lobal lõpp