Aasta enne ülemaailmset pandeemiat, mis andis turismisektorile ränga löögi, oli Eurostati andmetel Eestis otsene turismi osakaal majanduses loodud kogulisandväärtusest 4,8 protsenti.
See oli veidi üle Euroopa Liidu keskmise (4,5) ning sama suur nagu Lätis, kuid kõrgem kui Leedus (2,9 protsenti). Kõvasti väiksem oli see aga Euroopa lõunapoolsetest riikidest. Näiteks Horvaatias oli turismi osakaal kogulisandväärtusest 11,3, Portugalis 8,1 ning Hispaanias ja Itaalias 6–7 protsendi piires.
Eesti sisemajanduse kogutoodangus (SKTs) oli turismisektori osatähtsus enne pandeemiat 5,4 protsenti, mis oli tollal 20 tegevusala hulgas võrreldav suuruselt seitsmendaga.
Statistika oleneb metoodikast ning see on imeline arvude maailm – toitlustus, muuseumikülastused jms ühte patta panemine jne. Jah, turismi mõju võibolla laiem, aga kokkuvõtlikult on see pigem tavaturisti vaates suures pildis marginaalne – hea näide on korraga paari tuhande isikuga turismilaeva sildumine, kes suurt raha siia ei jäta. Pigem on mõistlik võimalus äriturist, kes jätab siia keskmisrlt rohkem raha, aga Eestis on neid vähe, puudub korralik konverentsi ja messikeskus, puuduvad otselennud ja ka tööstust on äärmiselt vähe sisuta IT haibi kõrval. Loodusega ja Tallinna vanalinnaga kaugele ei purjeta ehk riigi poliitika turismi valdkonnas on olnud saamatu ja helikopterilt väikese raha… Loe rohkem »