Kui kliima soojeneb, mõjutab see meid kõiki. Mõne ameti pidajaid rohkem – näiteks põllumehi. Mõnda vähem – näiteks raamatupidajaid. Aga moel või teisel arvestame ilmaoludega igal hommikul sobivaid riideid selga pannes.
Poliitikat saab üsna hästi võrrelda kliimaga. Paljud Eesti inimesed ei hooli poliitikast üldse, valimisaktiivsus on Eestis Põhjamaadega võrreldes madal. Sel sajandil kõige vähem osales Eesti kodanikke riigikogu valimistel 2003. aastal, mil valimas käis ainult 58,2 protsendi kodanikest. Hea aasta oli 2015, mil hääletuskastide juurde või e-hääletama jõudis 64,2 protsenti kodanikke.
Veel rohkem on neid inimesi, kes ei huvitu päevapoliitikast. Testige hetkeks oma teadmisi ning vastake ausalt küsimusele: kes on praegu sotsiaalkaitseminister ning regionaalminister?
Usun, et isegi enamik keskmisest poliitikahuvilisemaid inimesi ei oska esimese hooga nimetada Signe Riisalo ja Madis Kallase nime.
Nii nagu Euroopa kliimat mõjutab kõige rohkem Mehhiko lahelt Põhja-Euroopa poole liikuv Golfi hoovus, on Eesti poliitilist kliimat 21. sajandil kõige tugevamalt mõjutanud Reformierakond. Alates 2000. aastast on Eesti peaminister kokku üle 15 aasta olnud just Reformierakonna esimees. Need on olnud Siim Kallas (2002–2003), Andrus Ansip (2005–2014), Taavi Rõivas (2014–1016) ja Kaja Kallas (2021–2024).
Reeglit kinnitavad erandid olid sajandi alguses Mart Laar Isamaast (1999–2002) ja Juhan Parts Res Publicast (2003–2005) ning lähiminevikust keskerakondlane Jüri Ratas (2016–2021). Tõeline saatuse iroonia on, et Laar, Parts ja Ratas on nüüd parteikaaslased Isamaas.
Teaduskirjanduse järgi asub Eesti asukohas, kus nn kliimasoojenemine annab kõige vähem tunda. Äkki ongi parem, kui suvel on paar kraadi soojem:) See asjaolu, et suvi tuleb varem ja talv hiljem, on teaduslikult ammu tõestatud ja sellel on ka labane põhjus, aga ikka aetakse mingit soga, et peame olema kindlasti esimesed ja tegema teistest rohkem. Kui loll on loll?
arvab selle kohta killertriller, oimaeisuuda ja karvane laulukisaja
joomase peaga rooli