Väikeste gümnaasiumiastmete sulgemisest on juttu olnud enam kui kümme aastat, vähemalt ajast, mil üle Eesti hoogsalt riigigümnaasiume rajama hakati. Esimese riigigümnaasiumide rajamise tuules otsustati 2010. aastal Haapsallu rajada riigikool, mis ühendas kolm aastat hiljem kaks toona Haapsalus tegutsenud gümnaasiumi, 2015. aastal lõpetati Taebla koolis vastuvõtt 10. klassi ja viimased gümnasistid lõpetasid kooli 2017. aastal. Vastutasuks gümnaasiumi sulgemise eest sai Taebla uue koolimaja. Kuigi toona oli koolide ümberkorraldamise juures palju kisa, ei mäleta praegu neid muudatusi enam keegi.
Et elu jookseb ringiratast. Vanemad mäletavad, kuidas mõned kümnendid tagasi ka kõik väike hävitati või liideti suureks. Siis üheksakümnendatel alustati uuesti maakoolide jm taastamisega ja nüüd jälle hooga lammutama… miks inimesed küll ei õpi sellest, mis juba läbitud?!
E200 internatside ‘pikk plaan’ on see, kui lapsed koondatakse suuremate linnade mega-koolidesse ja nad õpivad seal selgeks vene keele, mida varsti on jälle vaja uue riigikorra ja vabastajate tulles.
Eks me tea ju ilma kooliharidusetagi et elekter koosneb molekulidest.
Milleks iga päev koolipinki nühkida?
Pange kõik koolid kinni, vaadake milline kokkuhoid – kõik õpetajate palgad jäävad üle ja selle rahakese saab lõdva randmega piiri taha abivajajatele anda.
..kuigi palju kisa, ei mäleta neid praegu enam keegi…// – eks seda loodavad ka praegu võimul olevad kiskjad, et teeme sigadused kiirelt ära, küll rahvas unustab mingi aja pärast.
Korrastama peab. Mõnekümne õpilasega gümnaasium pole see, mida vajatakse. Ka noorele endale mõeldes.
puutub hariduse omandamisse õpilaste arv. pange siis ka muusikakoolid, konservatooriumid ja teised vähese õpilastega erialad kinni, kui eesmärk on kolhoosid luua
arv on ainult ettekäändeks. Midagi peab hävitustööle põhjuseks leidma.