Haiguste hooaeg on täies hoos ja mitmed töötajad jäävad haiguslehele koroona, gripi, külmetuse või mõne muu haigusega. Millal peaks võtma haiguslehe ja mida tuleb teada haiguspäevade hüvitamisest, selgitab Margit Pugal, SEB personali ja koolituse divisjoni direktor.
1. juulil 2023 hakkas Eestis taas kehtima kord, mille järgi tööandja maksab hüvitist neljandast kaheksanda päevani ja alates üheksandast haiguspäevast maksab hüvitist Tervisekassa. „Koroonapandeemia tõttu kehtis viimasel kahel aastal kord, mille kohaselt maksis tööandja hüvitist haigestumise teisest päevast. Möödunud aasta juulis taastati aga koroonaeelne olukord, kus tööandja ei ole enam kohustatud seda tegema ja esmase haiguslehe väljastamisel on kolm esimest päeva töötaja omavastutus,“ selgitab Margit Pugal.
Uuri tööandjalt haiguspäevade hüvitamise kohta
Pugal rõhutab, et kuigi paljud tööandjad on naasnud vana korra juurde, on siiski omajagu neid, kes hüvitavad töötajatele haiguspäevi juba varem. Tema sõnul võivad tööandjad suhtuda haiguslehe võtmisesse ja haigusega koju jäämisesse väga erinevalt, mistõttu peaks töötaja juba tööle asudes uurima, kuidas haigusnähtude ilmnemisel käituda ja millised kokkulepped organisatsioonis kehtivad seoses haiguspäevade hüvitamisega. „On tööandjaid, kes võimaldavad kergemate haigusnähtude puhul töötajal jääda koju haiguslehte võtmata, kui töötaja tunneb, et suudab kodukontoris oma tööülesandeid täita. On tööandjaid, kes hüvitavad haiguspäevasid juba esimesest või teisest päevast. Näiteks kehtib SEB Eesti ettevõtetes juba 2017. aastast seadusest pisut erinev ja töötaja jaoks soodsam haiguspäevade hüvitamise kord. Tööandja maksab 100% hüvitist ka teise ja kolmanda haiguspäeva eest, võttes arvesse töötajale eelmise kuue jooksul makstud keskmise kalendripäeva tasu,“ toob Pugal näite.
Haiguslehe võtmine on sesoonne, kuid sõltub ka töö iseloomust
SEB statistikale tuginedes märgib Pugal, et haiguslehtede võtmine sõltub suuresti aastaaegadest. „Statistika näitab, et soojematel kuuldel (juunist septembrini) on alati vähem haigestumisi ning nii oli see isegi ka koroonaajal. Seevastu oli mullu novembris ja detsembris näha tavapärast haiguslehtede kasutamise kasvu võrreldes suve- ja sügiskuudega.“
Pugal lisab, et samas sõltub haiguslehe võtmine ka töö iseloomust. Tema sõnul saavad näiteks kontoritöötajad kergemate haigustunnustega või lähikontaktsetena jätkata tööd kodukontorist ning haigusleht võetakse siis, kui tervis on tõesti kehv. Samas on see keerulisem ametikohtadel, mis on seotud klientide teenindamisega või millel kodukontoris töötamise võimalus erinevatel muudel põhjustel puudub.
Nõuanded töötajale:
- Uuri, kuidas käituda haigustunnuste ilmnemisel. Kas kergemate haigustunnustega või lähikontaktsena on võimalus jätkata tööd kodukontoris?
- Uuri, kas haigusega tuleb alati võtta haigusleht. Kas kergema haigusega on esialgu võimalik koju jääda ka ilma haiguslehte võtmata?
- Uuri, mitmendast päevast hüvitab tööandja haiguslehel olemise. Kas on olemas kokkulepitud põhimõtted haiguspäevade hüvitamise osas?
- Uuri, kelle ülesanne on leida asendaja. Haiguslehel olles ei peaks töötaja oma tööülesannete või asendaja leidmise pärast muret tundma. Kas selle eest vastutab ikka tööandja?
