Juhtkiri: takerduv edulugu

Lääne Elu

info@le.ee

Kui veel mõned aastad tagasi, ajal, mil valmis Riisipere-Turba raudteelõik ja alustati Turba-Ellamaa-Risti suuna projekteerimist, räägiti Haapsalu raudteest kui võimalikust eduloost, siis praeguseks on see unistus üha kaugemale vajumas.

Lääne maakonna eri arengukavades on raudtee taastamine paarkümmend aastat sees olnud. See on olnud maakonna üks tulipunktidest. Kas raudteed on vaja või ei, on Läänemaa jaoks olnud sama oluline küsimus, nagu Eesti riigi jaoks oli saada NATO või Euroopa Liidu liikmeks. Võtmeküsimus oli suuresti see, kuidas regionaalne Läänemaa mure teha riigi tasemel tegevuseks.

Artikli lugemiseks tellige päevapilet, digipakett või logige sisse!

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
29 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
Vot siis
1 aasta tagasi

Loed ja imestad, et kui rumal on keskmine kommentaator. Raudteetranspordist rääkides alustaks lihtsast, Eesti vist lähiajal EL välja ei astu, mis tähendab seda, et peame lähtuma EL regulatsioonidest ja paika pandud tulevikusuundumustest, ka kliima- ja transpordipoliitilistes. Maanteetranspordis hakatakse fossiilseid kütusekandjaid surnuks maksustama ja ka keelama ehk maanteetransport muudetakse väga kalliks. Kahjuks veoste/inimeste vedamiseks ei ole olemas majanduslikult ja ka keskkonna mõttes lahendust elektriveokite või vesinikuveokite mõistes, ka sünteetilised kütused on veel kaua aega utoopia, aga (elektri)rong on täiesti toimiv. Seega on ainult aja küsimus, millal raudtee muutub EL üha olulisemaks, seda nn poliitilise tulevikukonsensuse alusel. Nüüd toome siia liiklusohutuse, maanteede… Loe rohkem »

IRW
1 aasta tagasi
Reply to  Vot siis

Jälle üks peast orav kirjutab . Kui mõni viitsiks lugeda , siis saaks teada et see roheokse võib varsti prügikasti lennata , juba järgmiste valimiste järgi . Raudtee ei suuda ilma ratastranspordita midagi laiali vedada , ei pane ju iga poe juurde raudteed . Ja millega sa seda püsivat elektrit toodad mida raudtee vajab . Poole tunniga tallinna seda 120 km tunnikiiruse juures – mine õpi matemaatikat

HGG
1 aasta tagasi
Reply to  Vot siis

Sa võid ju kõiki teisi rumalaks tembledada aga oma naiivsuses sa räägid faktidele vastu. Kogu euroopas on suundumus selline et korralikke maanteid ehitatakse kümnetes kordades rohkem kui raudteevõrku arendatakse. Raudtee ilma kaubaveota on ka EL dokumentides märgitud alternatiivse lahendusena reisijateveoks maantetranspordile aga mitte primaarsena. Kui vaadata konkreetselt tallinna-haapsalu lõiku siis fakt on see et kaubavedu sellel toimuma ei hakka. Reisijatevedu hps-tallina vahel 30 minutiga on sulaselge utoopia sest selle saavutaks teoreetiliselt vaid ekspressrongiga ilma ühegi lisapeatuseta lõppjaamade vahel. Vahest olete kursis, mitukümmend peatust on planeeritud? Kas arvate et rongiliikluses on suudetud hakata eirama lihtsaid füüsikaseadusi et väidate ajakuluks 30 minutit?… Loe rohkem »

Imelik
1 aasta tagasi
Reply to  HGG

“Mis on majanduslikut mõttekam, ka vedada inimesi kaugele kalli maksuraha eest või siis luua piirkonda töökohti kus seesama inimene head palka teeniks?”
Su maailmapilt on puudulik. Hea palk ei tule asukohta (pean silmas massilisena) kus puuduvad korralikud kaasaegsed ühendused, kus puudub kogu selleks vaja olev taristu, kus puudub see sama vajalik “mass”. “Mass” ei tule sinna kus see kõik puudub. )))

Imelik
1 aasta tagasi
Reply to  Imelik

… ning taristut luuakse alati perspektiivis.

ida
1 aasta tagasi
Reply to  Imelik

virumaal korralik raudtee võrk, aga midagi ja kedagi pole enam vedada, operail ka kaputt

Hgg
1 aasta tagasi
Reply to  ida

No just, raudtee eeldab hoopis teistsuguseid kaupu ja materjale ning väga vähesed ettevõtted on nii mastaapsed et vajaksid raudteed, seda eriti läänemaal. Ega töökohad ei ole vaid suurtes monstrumtehastes vaid enamus ettevõtlusest ongi väike ja keskmiste ettevõtete käes. Arvamus et vaid suurtes või väga suurtes ettevõtetes on head palgad on väga naiivne ja eluvõõras arusaam.

Hgg
1 aasta tagasi
Reply to  Imelik

Ahah et puudulik? Mass on haapsalus olemas, just väidate ju et muudkui kõik käivad ja käiksid haapsalust tallinnas tööl. Puudulik ehk on su lugemisoskus. Ma ju kirjutasingi et raudetee asemel pigem 2+2 kiirtee, mis võimaldaks normaalse logistika tallinnaga, ehk siis kaasaegne ühendus, see tekitaks suurema huvi läänemaale ettevõtlust tuua kus seda “massi” kes tallinnas praegu tööl käib saaks rakendada. Taristu tekib vajaduspõhiselt, esmalt peavad olema vajalikud eeldused. Hea logistiline ühendus on eeldus, taristu teevad niikuinii ettevõtjad ise. Loota et kuskile keegi kohaliku omavalitsuse või riigi poolt ehitab valmis taristu ja siis loota et keegi tuleb ning selle kasutusele võtab, näiteb… Loe rohkem »

Kurb
1 aasta tagasi
Reply to  Hgg

Hgg, väga õige jutt, olen nõus. Hea, et siin on kuulda ka mõistuse häält. Lisan veel, et inimese elu mõte ei ole olla ainult tööori kellegi teise firmas (et rong aitab Tallinnasse 100 km kaugusele tööle minna), vaid normaalseks eluks on vaja ka meelelahutust, mis paraku on teistes linnades peale Haapsalu. Isegi rongiga ei too siia selliseid võimalusi meelt lahutada, nagu on Tallinnas. Kui kõik pealinna võimalused tööks, heaks pereeluks (nt hariduse, haiglaravi kättesaadavus, muude transpordivahendite liikide kättesaadavus – lennuk, laev), kvaliteetseks meelelahutuseks kokku liita, ongi targem juba kogu täiega pealinna kolida, mida väga paljud noored ka teevad. Milleks anda… Loe rohkem »

Imelik
1 aasta tagasi
Reply to  Vot siis

Ei ole rumal, seda ongi ilma piisavate teadmiste ja kogemusteta keeruline mõista. Ohutuse lõpphind, kaudne kasu ning eri transpordiliikide seosed regionaalse arenguga- ei ole lihtne teema.

Kod.
1 aasta tagasi
Reply to  Imelik

Tõesti on mõni imelik . Ja kuidas vanasõnagi oli- tark õpib teiste vigadest . Suursadam saaremaal, Mäo rist jne – peale raha raiskamise ei ole neist ju mingit kasu . Kyi see raudtee aluseks võtta – Rapla ja Jõgeva peaksid ju megakasvus olema (raudtee neis ju on olemas ) ja ei mingit kasvu . Mis kasvu see Haapsalusse siis tooks

Maali
1 aasta tagasi
Reply to  Kod.

Haapsalut ei saa võrrelda Rapla ega Jõgevaga. H. on ajalooline kuurortlinn ja merega, sarnaselt Pärnule. Suvine turism ja mugav liikumine Tallinna vahel annaks kindlalt maj/kasvu piirkonnale juurde. Sama toimiks ka saartega, kui raudtee läheks Rohukülla.

IRW
1 aasta tagasi
Reply to  Maali

Oh jaa – muidugi poole lähem paik ei kõlba , võtaks kaugema kandi . Meri on Tallinnas muideks olemas kui ei teadnud

Maali
1 aasta tagasi
Reply to  IRW

Kui sul mõistus oleks, siis keegi sinuga isegi vestelda, aga….

Hgg
1 aasta tagasi
Reply to  Maali

Turism kui selline on hooajaline, kogu turismisektor moodustab vaid 7,9% eesti majandusest, samas kui tööstus on üle 30% ja sellega seonduv teenindus samuti märksa kõrgem kui turism. Suvel jah oleks pisut ka neid kes rongiga sõidaks kuid muul ajal ju haapsalu turism kiratseb, linn on tühi, söögikohad enamus suletud. Haapsallu ja läänemaale on vaja stabiilsemaid töökohti luua, et need tekiks, on vaja luua eeldused. Esmane ja väga oluline on transpordiühendus. Rongiliiklus aga läänemaa jaoks ei ole ettevõtluse seisukohalt vajalik, palju vajalikum on hea, kiire ja turvaline maanteeühendus.

Kurb
1 aasta tagasi
Reply to  Maali

See on muidugi ülimalt geniaalne loodusturismi tipp, et rongiga inimesed saarele viia – autota ja äkki isegi paljajalu seal ringi kalpsama!! No naera puruks tõesti. Muide, olete kindel, et kohalikel vormsilastel ja hiidlastel juba kergelt kopp ees ei ole nendest turistidest, kes kaunis looduses räuskavad ja lagastavad ning puutöösturitest, kes seal varsti kogu metsa maha saevad – mida imet need turistid seal siis enam vahivad? Meenutame hea sõnaga ka Eesti toredaid kliimatingimusi, mis soosivad vabas looduses ukerdamist ja külmetavate jalgadega aina peatustes bussi ja rongi ootama!

Kod.
1 aasta tagasi

Mis eduloost siin kisatakse. See raudtee oleks samast klassist saaremaa süvasadama ja mäo ristiga, nende peale vaadatakse nüüd ohkega et neid poleks küll vaja olnud

Kurb
1 aasta tagasi
Reply to  Kod.

Või Nordica, millele isegi nüüd ei suudeta jalga ette panna. Muudkui mämmutavad ja arutavad, kahjum aga kasvab.

juhtoinas
1 aasta tagasi

mõttetu loba

Tige kala
1 aasta tagasi

Edulugu!? Millele ? Pealemaksmisele või !

Hellat
1 aasta tagasi
Reply to  Tige kala

Teie võite peale maksta, kui soovite.

Hgg
1 aasta tagasi

Ilma kaubaveota on raudtee puhas maksurahade põletamine. Jah ehitus on küll poole odavam võrreldes korraliku 2+2 kiirtee ehitamisega kuid raudteel sõidavad vaid reisirongid, maanteel aga kõik , nii kaubavedu, ühistransport ja eraisikud oma autodega. Maantee ülalpidamine on kokkuvõttes odavam ja kallim ehituskulu tasub end ära juba 5-6 aastaga. Majanduslik effekt Haapsalule ja kogu lääne eestile koos saartega on kiirtee puhul kordades suurem võrreldes raudteega. Ökoloogilisest aspektist räägivad raudtee pooldajad pidevalt seda et raudtee on ju elektriga aga seda nagu ei taheta tunnistada et ka autotransport liigub ju sunniviisiliselt elektrile. Ehk siis ökoloogilise poole pealt kaob raudtee eelis niikuinii ära. Majanduslikus… Loe rohkem »

see
1 aasta tagasi

on võõras mure, raudtee transport on kümneid kordi kallim ja ebaefektiivsem, kui praegune autotransport, sama , mis nikita unistus eestis maisi kasvatada

m45
1 aasta tagasi
Reply to  see

Teie piiratud mõtlemisvõime on küll ”võõras mure”.

priiskamine
1 aasta tagasi
Reply to  m45

Miks piiratud…? On ju kallim!!!!!!! Palju kallim.

tõsi
1 aasta tagasi
Reply to  priiskamine

alles nimetati meedias kui palju kordi kallim on praegu raudtee transport võrreldes autotranspordiga ja viatühjusesse ehitus on kolm korda kallinenud praeguseks

Hgg
1 aasta tagasi
Reply to  tõsi

Raudteetransport on kallim juhul kui on tegemist lühikese vahemaaga. Suured kogused kaupa alates 500 km on juba raudteel odavam võrreldes autotranspordiga. tallin-haapsalu vahel ei hakka mitte keegi kaubaveoga tegelema, heal juhul hakkaks miniporgand paar korda päevas edasi-tagasi sõeluma ja nostalgikuid vedama. Ja seda 5-6 miljoni euro maksuaraha eest aastas.

K.s
1 aasta tagasi
Reply to  Hgg

Vähemalt läheks see 5-6 miljonit maksuraha õigesse kohta…mitte oravapande nuumamiseks…

Tige kala
1 aasta tagasi
Reply to  K.s

Sellistele l.llidele tuleb kehtestada tulumaks 110% . Enne neile mõistus koju ei saabu