Madis Müller: euroala intressitase on hinnatõusuga võitlemiseks piisav

Eesti panga president Madis Müller
Eesti panga president Madis Müller

Esimest korda enam kui aasta jooksul otsustasime Euroopa Keskpanga nõukogus seekord intressimäärasid mitte tõsta.

Leidsime, et praeguse teadmise kohaselt on intressimäärad juba piisavalt kõrged, et võimaldada mõistliku aja jooksul euroala hinnatõusul püsivalt aeglustuda keskpanga poolt eesmärgiks seatud 2 protsendini. Küsimus on nüüd eelkõige selles, kui kaua on intressimäärasid tarvis nii kõrgel hoida. Vastuse annab sellele lähikuude ja -kvartalite majandusareng.

On hea meel tõdeda, et hinnatõus on euroalal selgelt langustrendil. Juba pea kaks aastat oleme Euroopa Keskpanga nõukogus astunud samme, et liiga kiire hinnatõus kontrolli alla saada. Tarbijahinnad olid septembris euroalal keskmiselt 4,3 protsenti kõrgemal kui aasta tagasi, samas kui keskpanga eesmärgiks on 2protsendiline aastane hinnatõus.

Konflikt Lähis-Idas ja selle võimalik laienemine on üks olulisemaid riske, mis kallineva nafta- ja gaasihinna kaudu võib euroalal hinnatõusu aeglustumist takistada.

Hinnatõusu tempo on siiski veel liiga kiire. Selle üks oluline põhjus on euroala mõistes suhteliselt kiire, 5 protsendi lähedale ulatuv palkade kasv. On täiesti mõistetav, et inimesed ootavad, et palgatõus taastaks võimalikult suures ulatuses kiire inflatsiooni tõttu kannatada saanud ostujõudu. Selleks loob soodsad tingimused endiselt heas seisus tööturg, kus tööpuuduse tase on püsinud euroala jaoks rekordiliselt madalal. Ettevõtjate jaoks tähendab kiire palgatõus aga suuremat kulude kasvu, mis omakorda võib sundida neid otsima võimalusi hindade kergitamiseks. Kuigi praegu on euroalal näha esimesi märke palgatõusu pidurdumisest, võib pikemat aega vältav hoogne palgatõus tähendada, et ka üldise hinnatõusu aeglustumine võtab kauem aega.

Hinnatõusudest rääkides ei saa mööda ka geopoliitiliste pingete tõttu taaskord kallinenud energiahindadest. Konflikt Lähis-Idas ja selle võimalik laienemine on üheks olulisemaks riskiks, mis kallineva nafta- ja gaasihinna kaudu võib euroalal hinnatõusu aeglustumist takistada.

Euroopa majanduse olukorda ja lähiaja väljavaadet puudutavad värskemad uudised on pigem pessimistlikuma tooniga. Tööstustoodang ilmselt jätkab oktoobris languskursil, laenukasv on pidurdunud ja investeeringud nii eluasemetesse kui ka ettevõtetel oma äritegevuse laiendamiseks on üsna tagasihoidlikud.

Kui viimase aasta jooksul on suhteliselt keerulisemas olukorras olnud eelkõige tööstusettevõtted, siis viimastel kuudel on pessimistlikumaks muutunud ka teenuste sektori ettevõtted, eriti äriteenuste poolel. Paremini on seni läinud turismi- ja reisiteenuseid pakkuvatel ettevõtetel. Seda on märgata ka Eestis – sel nädalal Euroopa Keskpanga nõukogu istungile sõites oleksin peaaegu lennukist maha jäänud, sest Tallinna lennujaamas oli pea võimatu parkimiskohta leida. Üldiselt on aga nii laenumahtude ja investeeringute kahanemine kui ka üldise majandusaktiivsuse suhteline nõrgenemine viimase aasta jooksul järsult tõusnud intressimäärasid arvestades ootuspärane.

Kui hinnata euroala majanduse taastumise väljavaadet, siis positiivse poole pealt on Euroopa ettevõtjate ekspordivõimalusi toetamas seni suhteliselt paremas seisus USA majandus. Samuti osutus Hiina viimase kvartali majanduskasvu näitaja oodatust paremaks, kuigi sealses kinnisvarasektoris nähtavasti probleemid jätkuvad.

Kokkuvõttes on euroala majandusolukorda kirjeldades õigem rääkida stagnatsioonist ja visast taastumisest, mitte aga sügavast majanduskriisist. Hinnatõusu kontrolli alla saamine ei eelda tingimata, et keskpank peaks kõrgete intressimääradega sügava majanduslanguse esile kutsuma.

Endiselt on tõenäoline, et euroala majandus järgmisel aastal tasapisi kosub. Seda toetab inimeste ostujõu taastumine, kuivõrd hinnatõus jääb eeldatavasti alla keskmisele palgatõusule. Sama näeme ka Eestis, kus meie majanduse taastumine sõltub eelkõige majandusolukorra ja nõudluse paranemisest teistes Euroopa riikides, mis on olulised sihtturud Eesti eksportijatele.

Hinnatõusu aeglustumine ja sellega käsikäes käiv ostujõu taastumine on Eesti inimeste jaoks kindlasti üks viimase aja parimaid majandusuudiseid. Eelmise aasta teises pooles Eestis 20 protsenti ületanud inflatsioon on tänavu septembriks langenud 4,2 protsendini, mis on euroala keskmisest karvavõrra aeglasemgi.

Pannes kaalukausile kogu ühiskonda mõjutava kiire hinnatõusu ja kõrgemad intressimäärad, on valik justkui kahe halva vahel. Samas on selge, et kiire hinnatõusu põhjustatud probleemid majandusele on palju ulatuslikumad.

Liiga kiire hinnatõusu ohjeldamise tööriistaks on keskpankade jaoks intressitõusud, mis aga muudavad laenuvõtjate elu raskemaks. Pannes kaalukausile kogu ühiskonda mõjutava kiire hinnatõusu ja kõrgemad intressimäärad, on valik justkui kahe halva vahel.

Keskpanga ülesanne on mõistagi keskenduda hinnatõusu kontrolli alla saamisele, kuid selge on ka see, et kiire hinnatõusu põhjustatud probleemid majandusele ongi palju ulatuslikumad. Sama meelt on ka Eesti inimesed ise. Nimelt näitab uuringufirma Faktum & Ariko tehtud värske küsitlus, et 71 protsendi vastajate jaoks oli suurim majanduslik probleem üldine kiire hinnakasv. Laenuintressimäärade ja laenumaksete suurenemist, mis on kiire inflatsiooniga võitlemise paratamatu hind, pidas suurimaks probleemiks 11 protsenti vastanutest.

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
1 Kommentaar
Inline Feedbacks
View all comments
Vahi aga
6 kuud tagasi

Euroopa Keskpank tekitab ise probleemi arutu rahatrükiga ning nüüd võitleb selle jamaga kangelaslikult:) Tuletab seda õndsat kommunismiehitamist meelde ehk majanduslanguses raha laenamise kallimaks tegemine ettevõtetele ei tööta, sest see pärsib majanduskasvu. Pigem peaks EL liikmesriigid tegelema riigikulude totaalse kokkuhoiuga, sest teised riigid globaalsel tasemel turgutavad suurte summadega oma majandusi ja ettevõtete konkurentsivõimet. Loll saab kirikuski peksa.