Lääneranna valda külastanud haridus- ja teadusminister Kristina Kallasele jääb arusaamatuks kohaliku omavalitsuse otsus sulgeda Metsküla kool ja kärpida Virtsu kool neljaklassiliseks.
26. mai hommikul kostab Virtsu kooli kõrvalt platsilt mütsatusi – lapsed mängivad palli. Muidu on kõik vaikne. Poisid tassivad koolimajja noori kaski. Homme on sünnipäev – poolsada aastat põhihariduse andmist. Tulevast aastast jätkab kool vallavolikogu otsuse järgi neljaklassilisena. „Mulle jääb arusaamatuks, miks Virtsu neljaklassiliseks,“ ütleb haridus- ja teadusminister Kristina Kallas. Aga seda alles hiljem, kui intervjueerin teda teel Virtsust Metskülla ja sealt edasi Lihulasse, kuhu kohalik omavalitsus tahab külakoolide sulgemise hinnaga ehitada uue koolimaja, kus õpivad lapsed üle 1400 km² suuruse hajaasustusega valla.
Selle asemel, et haridusküsimustega tegeleda soiub minister mingit mõtetud juttu ja marsib esireas uhkelt homo paraadil- oh aegu, oh kombeid
Kui kooli algaste peaks olema kodu lähedal,siis peaks kool olema igas suuremas külas. Võib-olla,et sajand tagasi nii oligi aga elu on vahepeal kõvasti edasi läinud
No kui kool peab nii lähedal olema , siis vald peab kohe metsküla sulgema ja hoopis kasari kooli lahti tegema
Priit Pulleritsu spordiblogis oli hiljuti juttu ühe teismelise tüdruku isast. Tolle tütar oli otsustanud nui neljaks poisiks hakata, olles mõjutatud oma välismaistest lgbjigj-sõpradest. Lugu on õõvastav ja kogu soomuutmisreligiooni olemus paljastakse juurteni.
Konks on selles, et äratinistatud tüdruku isa polnud varem homovastane. Ta mõtles: las homod olla, keda nad ikka segavad? Aastaid tagasi loobus mees isegi Pulleritsu blogi jälgimisest, kuna see olnud tema arust ‘liiga konservatiivne’.
Analoogselt, küll teises valdkonnas, võiks tõde jõuda ka Kristina Kallaseni. Üks asi on eestluse alaväärtustamine teoreetiliselt, teine asi on maarahva kadumist onlines pealt näha, olles ise eesti keele ja kultuuri edasikestmise eest vastutav.
Ära usu igast jama, eriti mingit pulleritsu!
sul, vasja, pole lubatud siia kirjutada!
20 minutiga kooli – isegi tallinnas ei saavuta seda . Tädil ikka katus sõidab täiega . Ja kust võetakse ressursid selle elluviimiseks . Nii gi panustab eesti skp sse võttes eu s kõige enam (tõsi – rohkem läheb auru vile peale )
Miks siis lapsed Kelu/Kirbla külast Metskülla sõidavad? Teekond on pikem kui 30minutit. Milline koormus lapsele.
Sest see on laste ja nende vanemate ühine soov. Vanematel on niihästi õigus kui ka kohustus valida oma lapsele selline kool, mis kõige paremini toetab nende arengut.
peaksid olema võrdse tasemega. Et lapsevanematel ei tuleks koolida vahel valida. Selle peaks tagama kooli pidaja. Kui kooli pidaja ei suuda seda tagada, tuleb kooli pidamisest loobuda.
Kindlasti. Aga sellisel juhul tuleb ikka loobuda kõigepealt kõige nõrgema tasemega kooli pidamisest. Kui see ei lahenda probleemi, siis tasemelt eelviimase ja nii edasi.
Antud juhul minnakse aga kõige tugevamate koolide kallale.
Kui sa võtad kartuli “Ando” ja võtad sama suure kartuli “Jõgeva kollane”, siis toitaineid on umbes sama palju, Ometi on sul õigus eelistada emba-kumba.
Sest Metskülas on hea kool!
Miks käivad lapsed nii kaugelt Metsküla? Ehk peaks otsima põhjust Lihula koolist. Miks ei taha lapsed käia seal koolis. Maarja, esita see küsimus sinna.
…ei pea ka Lihulat halvustama. Maailm ei ole binaarne. On neid kellele meeldib Metskülas ja on neid kellele meeldib Lihulas ja on neid kellele meeldib mõlemas ja neid ilmselt kellele äkki ei meeldi kummaski. Täiesti mõttetu vastandamine.
Esitaks pigem küsimuse – kui metskülas võib kool olla, miks siis mitte taastada kasari kool
See on tõesti jabur,kui räägitakse “kodukoha”koolist.Lapsi värbatakse lasteaiast juba aastaid,et kuntslikult kooli täituvust täita.
…äkki peaks ennast ka laskma “värbata” – jäi vist vajaka üht-teist!
Isegi kuntslikult värbata, et kooli täituvust täita.
Irwi ja Kodaniku elektoraat.
Ühesõnaga, sinu sõnum siis selline, et kui raha vähe, siis ka peavad lapsed saama sitema hariduse ja olema õnnetumad. Ajame kokku kõik nagu nõukaajal.
…päris naljakas ikka, et p…kukkund nõukogude võim suutis koole avada ja lahti hoida, aga nüüdne rikas lääs ajab lapsi nagu kuradi lehmi hommikul ühte suurde lauta lüpsile.
Mingi uus sundkollektiviseerimine?
Kui ikka viitsid uurida siis nõuka ajal seda metsküla kooli polnud . Ka lõpe kooli vahepeal polnuf
…oeh, kuidas ei olnud kui oli kuni aastani 1978 ja siis vahepeal 11 aastat ei olnud (Miks sa valetad, kas keegi käsib või vabatahtlikult oled propagandist?), lisaks olid Kloostri kool, Vanamõisa kool, Kasari kool, Massu kool, Tuudi kool, Saulepi kool jne.
“1978–1989 ajutine sulgemine
1978 – 16 õpilast, kolm klassi, kool suleti õppurite vähesuse tõttu.
Aastail 1979–1989 kasutati koolimaja Tallinna 24. keskkooli suvise kunstipraktika baasina.
1989 – neli õpilast, kool avati uuesti Metsküla algkooli nime all neljaklassilisena.”
Mingit”ajutist”sulgemist polnud . Kool suleti .
…oled sa sündind loll või õppind?
No mõni ei tea nõuka ajast mitte kui midagi . Juba 80 ndatel tehti algust nende väikekoolide likvideerimiseks . Olid juba tüüpprojektid nii 120 kohalisele lasteaiale , ka olid 120 õpilasega koolihoonete projekt , mida moodulitega sai suurendada 200 ja 300 kohalisteks . Ja seetõttu ei antud raha nende väikekoolide remondiks .
Nostalgialainel 90 ndatel avati ju neid väikekoole , meiereisid , talusid , poode jne – kus nüüd kõik need on ? Nii kaovad ka need väikekoolid , kuna lihtsalt nende ülalpidamine on megakallis ja tõiesti ebaotstarbekas
…inimene “Nõuka aeg” hakkas 80’ndatel juba lõppema.
Paradoks ongi see, et Nõukogude liit, mida ei peetud just rikkaks heaoluühsikonnaks suutis neid “megakalleid” koole lahti hoida ja ülal pidada.
Nüüd on meil rikas heaoluühiskond, aga nagu sa isegi nimetad, koolid, poed jne.siis need on ühtäkki muutunud koormaks ja megakalliks ülal pidada ja järk-järgult muudkui suletakse.
Milles sesineb selle kärpeühiskonna heaolu, kui ei suudata inimestele kodukohas algharidust pakkuda? Heaolu 200 päeva aastas 40 km. kooli sõita?
Mis mõttes suutis !? paljusid koole hoiti lahti kuna uusi polnud ehitatud ja nende tehniline olukord oli katastroofiline . Kui 20 aastat tagasi öeldi mulle et pead iga päev 120 km kaugusele tööle sõitma oleks saatnud ta kukele , nüüd ei imesta enam keegi kui 200 km kaugusele sõidab
Ah jaa – nõukogude ajalkäisin koolis 32 km kaugusel koolibussiga TA 6 , hilisem PAZ nuss oli lausa lux-express
…tore, et Nõukogude aeg sind igapäevaseks 240km. pikkuseks roheliseks marsruudiks ette valmistas. Edu rohepöördel! Taas on näha kvalitatiivset paranemist, millele ma vihjan. Inimene on õnnelik, et saab iga päev sõita tööle 120 km. Sellisele õnnele on raske vastu vaielda. Kui meeldib, siis meeldib! Loodan, et sul hakkab elus veel paremini minema ja saad veel kaugemal käima hakata, sest see on ilmselgelt efektiivne ajakasutus, mille sa ise vabatahtlikult kinni maksad. Ma ise leidsin, et mõistlikum on töötada maal väiksema palga eest, kui maksta transpordi eest ja kulutada iga päev paar tundi isiklikku aega transpordile. Pm. tähendab see siis 120 km kaugusele… Loe rohkem »
Mis riigis see 3. elab ? Koolibussid sõidavad enamikes valdades. Ja mingi 700 euri eest ma karjakuks ei lähr kui tunni kaugusel võin 2000 teenida
Ja nõukaajal olid koolid ikka väga vaelaste osas , vaid kolhoosides asuvad koolid said vähe paremini elada ,mõned koolid maksid isegi õpetaja palgale 70 rubla mõnikümmend rubla juurde (lüpsja sai üle 300 rubliku palka )
…seda karjakute ja lüpsjate värki ma tänapäeval ei tea jah. Kunagi sai TPL’is ja heinatööl käidud küll, siis oli ainus kokkupuude selle valdkonna inimestega. Õpetajate palk oli tõepoolest väiksem kui kombaineril, kolhoosi bussijuhil või lüpsjal. Äkki siis jah, õpetajate palgaraha arvelt hoiti koolid töös vmt. Igal juhul väikekoolid, mida nüüd järkjärgult aastakümneid suletakse olid siis olemas ja toimisid. Kui hästi või halvasti on raske hinnata. Oma klassikaaslaste, kes algkoolid ja/või põhikoolid õppisid väikekoolides, jutte kuulnuna ei mäleta küll, et nad oleks kurtnud. Ise ka ei mäleta, et oleks olnud külm, paha või et vett poleks olnud, süüa poleks saanud või… Loe rohkem »
Muidugi “peeti”neid koole üleval 😂 Isiklikult ei jõudnudki uut koolimaja ära oodata , ometi oleks pidanud 1.klassi sinna minema . Lapsevanemad remontisid klasse ja inventari . Talvel õppisime klassis jopedes . Koolis pidin käima ka kaugemas koolis kuna elasime teisel pool tänavat mis poolitas koolipiirkonda kuigi teiselpool olev kool oli 10 min kaugusel
…ma arvan, et see jopedes õppimine tuli päevakorda siis, kui aastaks oli 1991+, enne seda olid nii samas küttesüsteemis asuvad nii kortermajad kui koolimajad soojad nagu suvepäev. Peale seda aga kadus ära tasuta masuut ja selle järgnevalt hakkasid kõik endale isiklikke boilereid ostma ja nii koolid kui korterid jäid mõneks ajaks külmaks. Sooja vett ei tule enamikes kohates enam ühisveevärgist vaid kõik boilivad ise seda. Taas suund heaolu suunas. Ses mõttes hakkab kodanik IRW olem ka paljastuma. Seda seisemist kurbust ja ängi on lihtsam mõista, kui saad aru, et inimene ootas juba kuue aastasena uut koolimaja ei saanudki seda. Ma… Loe rohkem »
No jah , ma ei tea mis pärapõrgus elad , seal kus on tsentraalne küte tehakse ka sooja vett soojasõlmes läbi soojavaheti . Boiler on üks kallemaid meetode sooja vee valmistamiseks (olen sellel alal ikka ekspert) . Ja soojatootmine nõuka ajal oli ikka väga aukudega – kuna mõni katel ei töötanud , trass katki (siis võis trassi remont isegi kuu aega võtta ) jne Tavaliselt sügiseti ei köetud palju kuna kvooti oli vähe ja alles maikuus köeti täie auruga , sest masuut tuli ära põletada muidu oleks kvooti vähendatud . Koolimajad olid tollal riigi halduses ja kogu remontimine oli üsna… Loe rohkem »
…vot jah, sina IRW elad kuskil Haapsalus ilmselt, sestap peaksid oma Haapsalu asju ajama, ja mitte Lääneranna valla asju kommenteerima ning otsustama, kas siin koole sulgeda või mitte. See pärapõrgu on Lääneranna vald. Siin on osa kortermajasid, mis ühendatud kaugkütte võrgust lahti ja pole siiani tagasi liitunud. Inimesed kütavad oma kortereid ise sisse ehitatud küttekehadega, ning suits juhitakse ventilatsioonilõõri. Sooja vett teeb iga üks oma boileriga, kui see olemas on. Olen sellises kortermajas Lääneranna vallas elanud ja julgelt väidan, et nõuka ajal olid toad soojad ja kraanist tuli üldveevärgi kuum vesi ja mingeid tohutui külmapühasid ei mäleta. Ei mäleta ma… Loe rohkem »
No siis sellisele majale tuleb kohe päästeamet peale saata – kus projektid , korstnapühkimisaktid , muutus hooneregistris …
…ära muretse, riik on õhuke. Kui pole raha, et koole lahti hoida, pole ka raha et kõikvõimalikku järelevalvet teostada.
Seadusi vorbitakse juurde, aeg-ajalt korraldatakse meedias näudispoomine.
Siis kuulekamad ja aremad jooksevad, aga reaalselt järelevalvet teostada ei suudeta.
10 sekundiga suudan ümbruskonnas tuua välja 5 erinevat nõuet, mida ei täideta ja millele järelevalvet ei suudeta teostada, alustades tiheasustusaladel haljadalade korrashoiu ja lõpetades muinsuskaitse, ja looduskaitse eeskirjade täitmisega.
Aga sa pane oma maja aadress ülesse ja näed “ressursipuudust” kuidas 4 inspektorit 3 autoga kohale vuravad
…kes ütles, et minu maja?
Funktsionaalne lugemisoskus.
Vaata vähem filme! Pole käinud mul 20 viimase aasta jooksul kordagi ei Päästeamet, KOV ega miski muu tegelane külas kolmes erinevas eramus, kontrollimaks, kas suitsu on, kuhu läheb või kust tuleb või kas vingu, suitsandureid on.
Ilmselt ainus võimalus on kui sinusugune kitse paneb. Kohe teevad su tegevust soodustavad seadused ka. Saad rahus meelistegevuse, kiibitsemise ja kitumisega tegeleda. On mida oodata!
Koera nimi on Reks. Miks just Reks?!
Inimene sai ameti valskusega pooleks ja nüüd imestab, et ei saa millestki aru. Paraku käib see terve valevalitsuse kohta.
Polegi ühtegi tarka liberasti näinud..🤔
Kulla minister, ära imesta vaid ütle sõna sekka. Sul peaks ju see võimalus olema!?
Tegelikult kahjuks pole. Ükski minister ei saa kohalike omavalitsuste otsuseid tühistada.
Küll on vähemalt teoorias võimalik suunata mingeid rahavoogusid sihtotstarbeliselt. Kui rahandusministeerium seda toetab.
Rahaminister ju ütles – raha põle , raha ei tule ….
tuleb omavalitsuste suva alt ära võtta ja anda haridusministeeriumi hallata. Niimoodi saaks kogu riigi haridus ühtlasemaks.
Tegelikult on sellel mõttel jumet. Praegu ei saa haridusministeerium lihtsalt ellu viia oma arengukava aastani 2035. Seal on sõna-sõnalt öeldud järgmist: kaks esimest kooliastet kodu lähedal, kolmas vallakeskustes, neljas (gümnaasium) riigi korraldada.
No ei tea mis organiga sellise plaani tegejad mõtlesid , aju see igastähes polnud . Vaid 3 klassi vallakeskusse !!! St et ehitame enam vähem ühetüübilisi koole eesti täis , milledes on palju tühja ruumi , mida tuleb kütta,koristada , remontida , millede kasutegur on 20% juures !!??
Juba 30 aastat tagais pakuti välja variant (selle juures puudusid nõukaharidusega haridusametnikud) kus kodulähedane on lasteaed – algaste (1-3klass), mis oleks ka reaalne
Paremini ei saagi öelda !
Selle plaani tegijad mõtlesid selle organiga, mis teil endil (kirjutan meelega mitmuses, näidake IRWile ka) permanentselt puudu. Nad said vähemalt sellest aru, et kuni 12-aastane ei pea minema täiesti tavalise üldhariduse kättesaamiseks kilomeetrite kaugusele seiklema.
Ja muidugi, kui teie pea kuju ei võimalda aru saada sellest, et ka vallakeskuses võib elada 1.-6.klassi lapsi, siis …tunnen kaasa. Aidata kahjuks ei saa, liiga lootusetud juhtumid.