Kohus peatas Virtsu kooli muutmise neljaklassiliseks

Kaie Ilves

kaie@le.ee

Virtsu kooli lapsed pärast ühiskonnaõpetuse tundi, kus käsitleti kohalike omavalitsuste ülesandeid ja tööd. Foto: Henrik Raave
Virtsu kooli lapsed pärast ühiskonnaõpetuse tundi, kus käsitleti kohalike omavalitsuste ülesandeid ja tööd. Foto: Henrik Raave

Tallinna halduskohus andis Virtsu koolile esialgse õiguskaitse ja peatas Lääneranna vallavolikogu 24. märtsi otsuse kärpida Virtsu üheksaklassiline kool juba tänavu sügisest neljaklassiliseks.

Otsus Virtsu kooli asjus (punkt viis) on peatatud kuni haldusasjas tehtava lõpplahendi jõustumiseni.

Tallinna halduskohtusse pöördusid Virtsu kooli lastevanemad, et säilitada üheksaklassiline kool hoones, mille kohalik omavalitsus tahab maha müüa.

Lastevanemad taotlesid esialgset õiguskaitset, et kohalik omavalitsus ei saaks kooli sulgeda enne, kuni kohus on otsuse langetanud. Reeglina peaks esimese astme kohtuvaidlus kestma alla aasta, aga on tõenäoline, et 1. septembriks see läbi ei saa.

Lastevanemaid esindavad Soraineni büroo advokaadid Allar Jõks ja Karin Madisson.

Kohus peatas vallavolikogu otsuse viienda punkti, mis käib Virtsu kooli kohta, aga kohtusse on pöördunud ka teised Lääneranna valla koolid, mis 24. märtsi otsusega suletakse või kuueklassilisteks kärbitakse – Koonga, Varbla, Lõpe ja Metsküla koolid.

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
52 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
Rahvas valis ekre
1 aasta tagasi

Selline lahendus annaks ju õiguse senine rahvavaenulik vallamaffia ära koristada!
Normaalseid inimesi ju ikka leidub veel!

Kohalik valija
1 aasta tagasi

Igavene poliitika keeld kõigile kohaliku rahva ahistajatele! Me kõik valisime ekre!

Virtsu
1 aasta tagasi

Super super super ❤️

Wildland
1 aasta tagasi

Lääneranna vallas on kombeks asju ajada projektimajanduse otsast, sest nii õpetatakse. Mingis mõttes on elu Lääneranna vallas (küüniline) eneseabi projekt, et kellelgi leib ja vein laual oleks. Vikerkaar taevas. Juhan Liiv on kirjutanud: RÄNDAJA Tulin linnast. Lumesadu. Tööd ei leidnud kusagilt. — Lumesadu. Jalad väsind. läbi, läbi näljane. Kuskil teed, ei tulekiiri, aeg ju hiline. Ennäe! tulukene siiski vilgub viimati. Koputan ja astun sisse — Lahkelt lahti tehakse. Tüdruk võtab ahjust leiba, Sooja leiba — mõtelge! Soe saun ja lõhn nii armas. — Tühi kõht. — «Kas soovite, külamees, vast sooja leiba?» Murdis tüki minule. Suure tüki sooja leiba! Oh… Loe rohkem »

Lauri
1 aasta tagasi

Millal see Reinmaade kohtuistung on?

Loll Iwan
1 aasta tagasi

Minu intelligents ei võimalda haridusküsimustes kaasa rääkida. Kõik on nii veider ja juba ainüksi üks fakt jooksutab mõtte kokku.

Heino
1 aasta tagasi
Reply to  Loll Iwan

Minu kuueklassiline hariduspagas võimaldab mul küll igas küsimuses kaasa rääkida. Omavalitsusteemad ja juriidika on mu lemmikud. Merendus ja kulinaaria ka. Andke aga fakte ette – minu mõtet ei jooksuta miski kokku. Mu-ha-haa!

HMM
1 aasta tagasi

Juba nõukaaja lõpul arutati meie koolivõrgu tulevikku , kuna nn punaseid haridustegelasi ei tahetud kuulata tulid kokku haridustegelased läänest(eesti emmigrandid) , uurisid meie rahvastikku ja pakkusid välja järgneva haridusvõrgu mudeli ( siis oli meil tegu veel 11 klassi süsteemiga , see 12 s tekitati juurde ju lasteaia arvelt-6 aastaselt kooli- tegelikkuses lihtsalt tekitati üks aasta juurde koolile ): 1.aste – Algkool-lasteaed – asuks suhteliselt kodu lähedal , oleks norm koormus õpetajal ja lasteaiakasvatajal ( kes ei peaks seetõttu eriharidust omama , mis teeb koolivõrgu odavamaks ) 2.aste – 4-8 klass – kool asuks kuni 1 tunni bussisõidu kaugusel ( no… Loe rohkem »

Loll Iwan
1 aasta tagasi
Reply to  HMM

Mis selle pika jutu mõte on? Kas on Varbla ja Lihula vahele 120 km/h lõike lülitada?

IRW
1 aasta tagasi
Reply to  Loll Iwan

Õige nimi sul . Virtsu ja lihula vahe küll 120 km pole

Loll Iwan
1 aasta tagasi
Reply to  IRW

IRW, õpi vähemalt lugema!

IRW
1 aasta tagasi
Reply to  Loll Iwan

Varbla -lihula vahe pole ka 120 km , liinibuss sõidab seda vahet 45 min (peatus.ee)

Loll Iwan
1 aasta tagasi
Reply to  IRW

Veel – õpi lugema!
Mitte ükski teoreetiline õpilaste bussiring ei kattu 9:10 Lihulasse jõudva liinibussiga. Mis maailma asju te ajate, IRW?

Loll Iwan
1 aasta tagasi
Reply to  Loll Iwan

Jah, palun tutvustage mulle Vaiste-Matsi-Lihula koolibussi sõiduaegu. Ootan huviga. Tõestage, et te pole retoorik. Mis maailama asju te ajate?

IRW
1 aasta tagasi
Reply to  Loll Iwan

Ja võib olla suunatakse varbla õpilased üldse tõstamaale

Loll Iwan
1 aasta tagasi
Reply to  IRW

Te olete koomiline tegelane, IRW. Mina sõidan alati leivaahjuga, kindlapeale minek.

Heino
1 aasta tagasi
Reply to  IRW

…ja ühel mu õpetajal oli kunagi mängutoos. Manilaiul ; ) Ka vägagi praktiline asjake.

Mati Põdra
1 aasta tagasi
Reply to  IRW

Katsuge vähemalt sellestki aru saada, et ühtki last ei ole võimalik kuhugi “suunata”. Laps läheb õppima sinna, kuhu ta ise või tema vanemad tahavad. Riik maksab raha sellele koolile, kus laps õpib, ja KOV maksab nn.pearahad samamoodi teisele KOV-le.

Heino
1 aasta tagasi
Reply to  Loll Iwan

Mu naisel on ka juukse, küüne- ja ripsmepikendused. Ja mul enddalgi on üks. Väga praktiline, Watson, kui on!

Loll Iwan
1 aasta tagasi
Reply to  Loll Iwan

Ma just kirjutasin teoreetilisest koolibussi liinist. Oi jah.

HMM
1 aasta tagasi

Huvitav on fakt et perioodil kui sealkandis elas 5x rohkem rahvast 2 kooli -Metsküla ja Lõpe kooli kui sellist ei olnud , nüüd kui rahvast oluliselt vähem on järsku koole vaja ( naljakas et mõnegi kooli juures on teenindav personal ületamas õppurite arvu )

Kohalik
1 aasta tagasi
Reply to  HMM

Kus pärineb see info? Just personali osas?Ja äkki viite kurssi end ühe kooli või teise kooli asutamisest ja lendude arvust!

HMM
1 aasta tagasi
Reply to  Kohalik

Koolide ajalugu on internetis vabas saadavuses – nõukaaja lõpul need 2 kooli suleti seoses õppurite vähesusega , ometigi olid neis mõlemis piirkonnas suured sohvoosid

Mati Põdra
1 aasta tagasi
Reply to  HMM

Keegi, kes kirjutab “sohvoos”, tahab siin sõna võtta?

HMM
1 aasta tagasi
Reply to  Mati Põdra

Vabandan- kuna trükin mõlema käega , mitte nagu mõned ühe sõrmega , siis arvutil väike viga -v täht ei lülitu alati kohe , nii jõudiski h täht enne kui v täht – vabandan et ei kontrollinud üle

Napak
1 aasta tagasi
Reply to  HMM

Mingeid vabandusi jõuab õigekirjale alati leida.

Loll Iwan
1 aasta tagasi
Reply to  HMM

Millal lülitub IRW sisse, millal lülitub HMM sisse, see on retooriline küsimus ehk vastust ei oota.

Heino
1 aasta tagasi
Reply to  Loll Iwan

Mina lülitun koolide läheduses õpetajannade peale sisse, aga välja lülitun automaatselt, kui h..lo keema läheb.

Saunanaine
1 aasta tagasi
Reply to  Heino

Kuus klassi haridust ei ole arukuse kriteerium, aga kui sellest rääkima hakatakse, siis isegi võib olla.

Anne Räppe-Tompson
1 aasta tagasi
Reply to  Saunanaine

Ja-jah, kriteerium on, kui on!

Kohalik
1 aasta tagasi
Reply to  HMM

Jällegi poolik teadmine, miks ühest algkoolist kasvas põhikool, lihtsalt lõpetage lahmimine!

Napak
1 aasta tagasi
Reply to  HMM

Ümise endale huvitavaid asju omaette. Täna ilus ilm, mine loodusesse ümisema.

Irwer
1 aasta tagasi
Reply to  Napak

Mõnel on viinamarjad hapud

KODANIK
1 aasta tagasi

50 õpilast ja põhikool – tule anzip appi . Lugesin ka selleMetsküla kooli kohta -21 õpilast ja 11 õpetajat – siin ei aita isegi anzip enam mitte . Pealegi Lihula ei ole kaugel

Mati Põdra
1 aasta tagasi
Reply to  KODANIK

Kaua te kavatsete siin jaurata ja valetada? Metsküla õpetajad: Pille, Astrid, Maris, Mirjam, Piret ja kes iganes Oberschneideritest, mina neil peale vaadates vahet ei tee. Kogu selle kamba peale on enam-vähem kolm ametikohta. Punkt. Nüüd minge ja arenege edasi.

Kohalik
1 aasta tagasi
Reply to  Mati Põdra

Mis me räägime, kui vallajuht ajab kaks kooli segi ja andmed valed õpetaja kohtade peale, aeg oleks süveneda

Kohalik
1 aasta tagasi
Reply to  KODANIK

Aeg mõelda väljapoole mida tehakse lastele, kui teie arvamus oleks adekvaatne mõtleksite ka mis laiemalt kaasa tooks, punkt!

to KODANIK
1 aasta tagasi
Reply to  KODANIK

Ma lugesin, et sinul lugupeetud KODANIKUL pidi olema 4 varvast.. aga tegelikkuses ära levita valed.

IRW
1 aasta tagasi
Reply to  to KODANIK

Huvitav mis neis arvudes valet on , kõik see ju avalik info

Loll Iwan
1 aasta tagasi
Reply to  IRW

IRW, füüsikani te koolis ilmselt ei jõudnud, või jäi füüsika teile arusaamatuks. On olemas üks huvitav asi, see on nimelt koormus. Uurige koormust. Jõudu! Loodan, et teil on lähedasi kes leiavad teie jaoks aega – küsige julgesti – mis asi on koormus.

IRW
1 aasta tagasi
Reply to  Loll Iwan

Tean väga hästi mis on koormus . Õpetajate puhul seda füüsikaliselt kasutada ei saa . Kasutada võiks sõna hõivatus

Loll Iwan
1 aasta tagasi
Reply to  IRW

Te ajate pada. Minu koormus kolme kooli peale on 75% täiskoormusest ehk 0.75 kohta, see on ka hõivatus. Hõivatuse jutt võib kusagil kellegile tähendada hädaldamist, et näe, kaks kätt kirjutavad, järelikult olen hõivatud. Oi jah.

HMM
1 aasta tagasi
Reply to  Loll Iwan

Jaaa……. hea ikka et neid koole sulgema hakatakse . Võib olla siis koondatakse ka selline “õpetaja” kes räägib füüsikast ja selles mõsistes koormusest ja siis lükkab selle koormatuse ( õige oleks muidugi kasutada sõna hõivatus , aga vist pole tegemist ei füüsika ega eesti keele õpetajaga ) nn koormuse mõistesse . Ka majanduslikult pole ju mõtet õpetajaid jooksutada koolimajast koolimajja , pealegi õppevahendid ja nende kasutamine oleksid sel juhul vähe effektiivsed

Loll Iwan
1 aasta tagasi
Reply to  HMM

Füüsika on suur abimees mõistete laiemale mõistmisele. Mis on koormus, või mis on maht jne. Teie puhul, kus toote välja eksitava õpilaste ja õpetajate suhtarvu, oleks teile füüsika (ja matemaatika) tundmisest suur abi, et te suudaks %-te arvutada. Teie seoseoskus jätab soovida, ärge edaspidi proovige. Teie effektiivsuse jutul sabast kinni võttes lisan, et probleem on pigem õppevahendeid mitte kasutavad (ei oska) ebaeffektiivseted õpetajad.

Kati Nõdra
1 aasta tagasi

Ei ole ikka päris nii, et mingi kamp tõmbab kohalikele vee peale.

No nii
1 aasta tagasi

Vald pani ikka puusse, suutis kõigi koolide sulgemise panna ühte otsusesse. Nüüd ongi jama kaelas. Kui üks kool sai õiguskaitse, siis ongi volikogu otsus peatatud ka teistel koolides. Ei mõista, kas siis vallas polnud volikogus mõistusega inimesi, et iga kooli kohta teha eraldiseisev volikogu otsus. Esimees ise suur jurist. Naljakas.

Mati Põdra
1 aasta tagasi
Reply to  No nii

Tegelikult see polegi asja juures nii oluline. Aga kui esialgne õiguskaitse anti koolile, mida kavatseti “ainult” kohitseda, mitte üldse ära mõrtsutada, siis… Edasi mõelgu igaüks ise.

Kohalik
1 aasta tagasi
Reply to  No nii

Miks algses artiklis oli, et selle põhjal saavad teised koolid ka õiguskaitse, nüüd seda pole? Aga jah ninanips vallale kulub ära ja need käed mis tõusid poolt saavad nüüd oma vilju maitsta!