Sügisest rakenduv nõue õpetada alg- ja põhikoolides vähemalt kolme võõrkeelt tekitab kohalikele omavalitsustele kümneid tuhandeid eurosid lisakulu, mida riik kinni ei maksa.
1. septembrist hakkab üheksast Risti kooli 6. klassi lapsest viis õppima vene, neli hispaania keelt. „Arvasime, et vene keelt ei valita, aga üle poole valis,“ ütles Risti kooli direktor Tiina Puusalu Lääne Elule. Seni on Risti kooli lapsed õppinud 3. klassist A-keelena inglise ja 6. klassist B-keelena vene keelt. Nii see Läänemaal ja ka mujal Eesti koolides valdavalt ongi olnud – kaks keelt, inglise ja vene.
Sügisest peab õpetatavaid keeli olema kolm. Murdmaks „vene keele hegemooniat“ koolides, otsustas haridus- ja teadusministeerium, et koolides tuleb õpetada vähemalt kahte B-keelt. Koolijuhtideni jõudis korraldus veebruari lõpus – kuus kuud enne uue kooliaasta algust. Ministeerium soovitab paindlikkust – leida kasvõi internetist sobiv õppekirjandus. Kui koolid on väikesed, siis moodustada keelerühmad mitme kooli peale kokku. Jagada õpetajaid. „See on jama!“ põrutas üle 30 aasta Taebla kooli juhtinud Jaanus Mägi. „See pole mingi asi! Selle peale võib ainult ministeeriumi laua taga tulla!“
Ka Kristina Kallas ise on kasvanud peamiselt venekeelse keelekeskkonnaga Kohtla-Järvel ja veetnud suure osa lapsepõlvest Venemaal, nagu ta ise on kinnitanud. Oma isiklikele identiteediprobleemidele peaks leidma lahendusi mujalt, mitte kõiki lapsi endasarnaseks, juurteta poolrahvuseks tehes.
Kui tundub jama,siis tehke paremini.Hiina keel kõigile suhu!
Vene keel tuleks kohustuslikuks teha alates 1.klassist
Ühegi keele oskus pole paha. Kas nüüd kolme keelt kohustuslikus korras õpetada siiski korraga liiga palju pole?
Oma eesti keelt võiks põhjalikumalt õpetada et noortel oleks meie ilusa ja mitmekesise keele oskus olemas!
loodame, et tuleb prantsuse keel. Kasulik.
kui see lisakulu tekitab, siiis selleks ju antigi omavalitsustele vabad käed, tõste makse nii palju kui ise tahate! Ja varsti hakataksegi tõstma.
Asi pole üldse keeleoskuses kui sellises – võõrkeeli on hea osata.
Aga kui ehk olete kuulnud, siis teinekord vahetatakse elukohta ja ka kooli.
Kui laps on käinud koolis, kus valikuteks olid rootsi ja jaapani keel, pole tal uues koolis, kus õpitakse itaalia ja läti keelt suurt midagi peale hakata.
inimesed kolivad, ja vahel kuskile kaugele teise riiki…ja lapsed lähevad ka seal kooli ja õppetöö läheb edasi. Või mis oleks teie ettepanek?
Lõunamaale kolivad palju pered alalõpmata. Lapsed sinna kooli ja lasteaeda. Keeleoskus tuleb lastel kiiresti enamustel õnneks.
loom see ministeerium on, midagi nagu venelastel; tass on volitatud teatama; käputäis otsustab rahva eest
Aga kui rahvas ei suuda/ taha otsustada?
90-ndate keskel Taebla kool küsis lapsevanematelt,milliseid võõrkeeli nad sooviksid,ja alles siis tuli inglise keel kooli juutde.